Roperbeķi mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Roperbeķi mõis (Läti)
Roperbeķi mõis
Asendikaart
Roperbeķi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 20

Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Umurga valda Roperbeķi küla maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1469 müüs Friedrich Krüdener 4500 marga eest George Uexküllilt Johann Salseni rajatud Salsenhofi nime kandva mõisa George Uexküllile. Aastal 1480 ostis Johann Uexküll Tillemann von Herzenradelt Kalnamuiža mõisa. Aastal 1496 jagasid Johanni pojad omandatud valdused kaheks, Kalnamuiža ja Roperbeķi mõisaks. Herzeradede valdusesse jäi veel üks tükk Umurga mõisast piiratud maad, mille päris aastal 1509 Nicolaus Uexküll. Aastal 1589 päris mõisa George Mengden. End ise pärijaks pidanud Heinrich Uexküll vaidlustas selle, kuid nõustus aastal 1619 3000 kuldna eest Mengdeneid mõisa õigusjärgseteks omanikeks pidama. Aastal 1738 vahetas Carl Gustav von Mengden Katvari, Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisad Boyedega Meeri mõisa vastu. Aastal 1750 vahetas vabahärra von Campenhausen selle kompleksi Liepa mõisa vastu. Aastaks 1775 omandas piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von Berg. Too müüs mõisa aastal 1779 21 000 taalri eest George Ludwig von Vegesackile, kes selle omakorda aastal 1803 25 000 taalri eest Adam Heinrich von Belowile müüs.[1]

Aastal 1834 ostis mõisa 25 000 rubla eest Nicolai von Hartmann. See pani mõisa aastal 1852 37 000 rubla eest panti, ostis selle siis taas vabaks ja müüs aastal 1857 60 000 rubla eest maakohtunik Balthasar von Bergile. See müüs mõisa aastal 1860 100 000 rubla eest Theodor von Czarnockile. Too sattus aastaks 1864 rahalistesse raskustesse ja müüs mõisa 75 000 rubla eest paruness Pahlenile, kes siis mõisa 90 000 rubla eest selle rentnikule Georg Jannaule pantis. See loovutas oma lepingu Woldemar Kiparskyle, kellelt paruness siis mõisa pandilepingu lõppemisel välja ostis ja pärast talle 45 000 rubla eest tagasi müüs. [2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/4 adramaad, sellele allus 102 mees- ning 153 naishinge.[3] Aastal 1641 oli Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisade suurus 2 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 1 ja 1/4, aastal 1757 aga 6 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisade suurus 4 ja 1/3 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 4 ja 1/5, aastal 1881 aga 3 ja 11/80, lisaks 5 ja 14/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Maikendorf.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 149-150
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 229-231.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.