Roperbeķi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Roperbeķi mõis (Läti)
Roperbeķi mõis
Asendikaart
Roperbeķi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 20

Roperbeķi mõis (saksa keeles Roperbeck, varem Salsenhof, läti keeles Roperbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Umurga valla Roperbeķi küla maadele.

Mõisa häärberisse rajati XIX sajandi lõpuaastatel vallakool.[1] Roperbeķi mõisa tamm ümbermõõduga 5 meetrit on looduskaitse all.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1469. aastal müüs Friedrich Krüdener 4500 marga eest George Uexküllilt Johann Salseni rajatud Salsenhofi nime kandva mõisa George Uexküllile. 1480. aastal ostis Johann Uexküll Tillemann von Herzenradelt Kalnamuiža mõisa. 1496. aastal jagasid Johanni pojad omandatud valdused kaheks, Kalnamuiža ja Roperbeķi mõisaks. Herzeradede valdusse jäi veel üks tükk Umurga mõisast piiratud maad, mille päris 1509. aastal Nicolaus Uexküll. 1589. aastal päris mõisa George Mengden. End ise pärijaks pidanud Heinrich Uexküll vaidlustas selle, kuid nõustus 1619. aastal 3000 kuldna eest Mengdeneid mõisa õigusjärgseteks omanikeks pidama. 1738. aastal vahetas Carl Gustav von Mengden Katvari, Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa Boyedega Meeri mõisa vastu. 1750. aastal vahetas vabahärra von Campenhausen selle kompleksi Liepa mõisa vastu. 1775. aastaks omandas piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von Berg. Too müüs mõisa 1779. aastal 21 000 taalri eest George Ludwig von Vegesackile, kes selle omakorda 1803. aastal 25 000 taalri eest Adam Heinrich von Belowile müüs.[3]

1834. aastal ostis mõisa 25 000 rubla eest Nicolai von Hartmann. See pani mõisa 1852. aastal 37 000 rubla eest panti, ostis selle siis taas vabaks ja müüs 1857. aastal 60 000 rubla eest maakohtunik Balthasar von Bergile. See müüs mõisa 1860. aastal 100 000 rubla eest Theodor von Czarnockile. Too sattus 1864. aastaks rahalistesse raskustesse ja müüs mõisa 75 000 rubla eest paruness Pahlenile, kes siis mõisa 90 000 rubla eest selle rentnikule Georg Jannaule pantis. See loovutas oma lepingu Woldemar Kiparskyle, kellelt paruness siis mõisa pandilepingu lõppemisel välja ostis ja pärast talle 45 000 rubla eest tagasi müüs. [4]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/4 adramaad, sellele allus 102 mees- ja 153 naishinge.[5] 1641. aastal oli Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 3 ja 1/2 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 1 ja 1/4, 1757. aastal aga 6 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisate suurus 4 ja 1/3 adramaad.[6] 1832. aastal oli mõisatel adramaid 4 ja 1/5, 1881. aastal 3 ja 11/80, lisaks 5 ja 14/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus 1816. aastal üks karjamõis: Maikendorf.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Limbažu biblioteka
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 149-150
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 229-231.
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  6. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.