Sārumi mõis
.jpg)
Sārumi mõis (saksa keeles Sarum, läti keeles Sāruma muiža) oli riigimõis, Umurga kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Limbaži piirkonda ja Umurga valda Kaijciemsi külla.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1630. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži ning Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused. Mõisate reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis.[1]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Umurga mõisaga 13 ja 3/4 adramaad, neile allus 305 mees- ja 313 naishinge.[2] Aastal 1641 oli Umurga, Vainiži ja Sārumi mõisa suurus 26 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 22 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 9 ja 7/8. Aastal 1757 oli Umurga ja Sārumi mõisa suurus 13 ja 3/4 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 11 ja 3/20, aastal 1881 aga 8 ja 3/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisale kuulus 1816. aastal üks karjamõis: Mellesars.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.
Kirik: Umurga kirik
Mõisad: Umurga kirikumõis | Ārciemsi mõis | Āstere mõis | Kaijese mõis | Kalnamuiža mõis | Katvari mõis | Ķipēni mõis | Muižkalnsi mõis | Pociemsi mõis | Roperbeķi mõis | Rucka mõis | Sārumi mõis | Tiegaži mõis | Umurga mõis | Vainiži mõis