Wolff

See artikkel on Sileesia päritolu suguvõsast; Wulfsdorffi (algselt Wolff) suguvõsa kohta vaata artiklit Wulfsdorff.

---

Wolffi suguvõsa vabahärravapp

Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.

Wolffidest on esimesi teateid 1427. aastast. Pärinesid Saksa-Rooma riigi Sileesia Żagańi ehk Sagani hertsogkonnast. Nad võeti 1726. aastal Liivimaa ja 1729. aastal Eestimaa rüütelkonda. 1747. aastal omandasid Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Suguvõal oli mitmeid suguvõsaharusi: Haus/Ast Neu-Laitzen, Lettin, Semershof, Alt-Schwanenburg, Fianden, Stomersee.

Suguvõsa liikmeid

• Sigismund Adam von Wolff (1646–1720), bürgermeister Narvas, Liivimaa rüütelkonna sekretär
• Riigivabahärra Sigismund Adam von Wolff (1675 Narva–1752), Narva kohtufoogt (1704), 1708–1714 asumisel Vologdas, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi viitsepresident (1724), Kurista, Lustivere, Kaliküla ning osa Tapiku mõisa, mõisnik, kantud Liivimaa nr 124 (1726) ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 198 (1729)
• vabahärra Sigismund Adam von Wolff (1702–1766), Liivimaa õuekohtu assessor ja asepresident (1755), Kaliküla ja Tapiku mõisa, Vatrāne, Mārciena mõisnik
• Karl von Wolff (1706–1763), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Lustivere mõisnik
• Otto Sigismund von Wolff (1742–1810), Kaliküla, Tapiku mõisa, Vatrāne, Lizumsi mõisnik. Suguvõsa Vatrāne-Lizumsi suguvõsaliin
• vabahärra Karl Adam von Wolff (1748–1781), Võnnu mõisnik
• vabahärra Jakob Johann von Wolff (1750–1814), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insenervägede leitnant)
• vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817) Saksimaa sõjaväelane (kaardiväeleitnant), Valga kreisimarssal, Liivimaa maanõunik 1798–1817, Vastse-Laitsna, Repjekalnsi, Ziemeri, Māriņkalnsi, Vana-Gulbene, Blome, Valme, Lāzberģi, Litene, Stāmeriena, Lūši mõisnik
• vabahärra Johann Sigismund Adam von Wolff (1779–1824), Ziemeri mõisnik. Suguvõsa Ziemeri suguvõsaliin
• vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1781–1859), Lizumsi mõisnik, kreisisaadik. Suguvõsa Vana-Gulbene (saksa k. Haus Alt-Schwanenburg) suguvõsaliin
• vabahärra Ernst Christoph Alexander von Wolff (1783–1832), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväepolkovnik), Lāzberģi mõisnik. Suguvõsa Lāzberģi (saksa k. Haus Fianden) suguvõsaliin
• vabahärra Carl Eduard von Wolff (1788–1838), Vibroka mõisnik
• vabahärra Joseph Otto Albert von Wolff (1789–1870), Vastse-Laitsna mõisnik
• vabahärra Otto Heinrich Theodor von Wolff (1790–1838), Litene mõisnik
• vabahärra Heinrich Johann Friedrich von Wolff (1794–1832), Stāmeriena mõisnik
• vabahärra Otto Johann Gottlieb (Bogdan) von Wolff (1804−1859), Lizumsi mõisnik
• vabahärra Johann Gottlieb Eduard von Wolff (1817–1883), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväerittmeister), Stāmeriena mõisnik
• vabahärra Stephan Gottlieb Woldemar von Wolff (1819–1901), Vastse-Laitsna mõisnik
• vabahärra Otto Friedrich Gottlieb von Wolff (1819–1884), Kalniena mõisnik, Liivimaa maanõunik, Härgmäe lossihärra
• vabahärra Viktor Paul Amadeus von Wolff (1821–1880), Ropaži mõisnik, kreisisaadik
• vabahärra Richard Emil Leonhard von Wolff (1824–1887), Saikava ja Lubāna kihelkonna Lubāna mõisnik, kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president
• vabahärra Johann Gottlieb Ferdinand von Wolff (1830−1892), Lizumsi mõisnik
• vabahärra Burchard (Boris) Elias Wladimir von Wolff (1831–1909), Lāzberģi mõisnik, kihelkonnakohtunik
• vabahärra Arved Verner Boris Ernst von Wolff (1859–1933)
• vabahärra Eduard Boris Ernst von Wolff (1860–1919), Lazbergi ja Volkova mõisnik
• vabahärra Nikolaus Boris Ernst von Wolff (1866–1940), Bruņene ja Vecsaliena mõisnik, Venemaa keisririigi IV Riigiduuma saadik, ajaloolane, riigiametnik Berliinis
• vabahärra Heinrich Johann Joseph von Wolff (1876−1945), Lizumsi mõisnik

Maavaldused

Eesti ja Läti alal oli XIX sajandi lõpus Wolffide käes kokku 270 000 hektarit mõisamaad.

Wolffi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Mädapea (Mettapäh) (1762−1780), Ontika (Ontika) (XVIII sajandi algus, allpandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1773−1776, pandivaldus), Saare (Lückholm) (kuni 1776, pandivaldus)
• Kuramaa:
  • Dižkrēslas (Groß-Kresseln) (kuni 1920)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kaliküla (Kalliküll) (1725−1776), Kurista (Kurrista) (1725−1781), Lustivere (Lustifer) (1725−1803), Tapiku (Tappik) (1725−1776), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1841−1844 pandi-, 1844−1851 ja 1856 pärusvaldus), Vedu (Fehtenhof) (oli 1716, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Ādaži (Aahof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Baižkalni (Friedrichshof) (1780−1800), Blome (Blumenhof) (1797−? pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Bormaņi (Treppenhof) (1858−1920), Branti (Horstenhof) (1831−1832 pandi-, 1832 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1910−1920), Bukulti (Bellenhof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Druviena (Druween) (1836−1898), Ikšķile (Uexküll) (oli 1891, rendivaldus), Ilzene (Ilsen) (1856−1881), Inčukalns (Hinzenberg) (1852−1920), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1856−1911), Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) (1775−1776 ja a-st 1828, pandi-, kuni 1856, pärusvaldus), Kalnamuiža (Kallenhof) (1782−1795), Kalniena (Alt-Kalnemoise) (1838−u 1911), Kniediņi (Kaltenbrunn) (1778−1780), Lāzberģi (Fianden) (1798−1809 pandi-, 1809−1920 pärusvaldus), Lizums (Lysohn) (1859−1920), Litene (Lettin) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus), Lubāna (Schloß Lubahn) (1835−1843 pandi-, 1843−1920 pärusvaldus), Lūši (Luxenhof) (1763−1920, fideikomiss), Mālupe (Malup) (1872−1907), Mārčiņa (Marzingshof) (kuni 1780), Māriņkalns (Marienstein) (kuni 1908), Meirāni (Meiran) (1864−1920, fideikomiss), Pociems (Posendorff) (aastast 1857), Plānupe (Planup) (1886−u 1909), Rama (Rammenhof) (1866−1874), Repjekalns (Reppekaln) (1748−1920, fideikomiss), Šļukums (Schluckum) (1874−1920), Zekleri (Secklershof) (1782−1795), Ziemeri (Semershof) (1804−1810 pandi-, 1810−1920 pärusvaldus), Taurupe (Taurup) (1780−1784), Valme (Walmeshof) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1844−1857), Vastse-Laitsna (Neu-Laitzen) (1747−1920, fideikomiss), Vatrāne (Wattram) (kuni 1780), Vibroka (Sudden) (1836−1837 pandi-, 1837−1920 pärusvaldus)

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 305-328 .
• Fedor von Heydebrand und der Lasa, Ergänzung zur Stammtafel der Freiherrn von Wolff in LivIand. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen. 1932. nr 4 seite 58-65
• Fedor von Heydebrand und der Lasa, Ergänzung II zur Stammtafel der Freiherrn von Wolff in Livland. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen. 1933. nr 1 seite 11-18
• Wolff, Nicolas Frhr. von. Die Reichsfreiherren von Wolff in Livland 1670−1920. Tartu: K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., 1936.

Välislingid

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust