Wolff

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Sileesia päritolu suguvõsast; Wulfsdorffi (algselt Wolff) suguvõsa kohta vaata artiklit Wulfsdorff.

Wolffi suguvõsa vabahärravapp

Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wolffide on esimesi teateid 1427. aastast. Nad võeti 1726. aastal Liivimaa ja 1729. aastal Eestimaa rüütelkonda. 1747. aastal omandasid Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Maavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja Läti alal oli XIX sajandi lõpus Wolffide käes kokku 270 000 hektarit mõisamaad.

Wolffi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa:
    • Mädapea (Mettapäh) (1762−1780), Ontika (Ontika) (XVIII sajandi algus, allpandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1773−1776, pandivaldus), Saare (Lückholm) (kuni 1776, pandivaldus)
  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Ādaži (Aahof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Baižkalni (Friedrichshof) (1780−1800), Blome (Blumenhof) (1797−? pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Bormaņi (Treppenhof) (1858−1920), Branti (Horstenhof) (1831−1832 pandi-, 1832 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1910−1920), Bukulti (Bellenhof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Druviena (Druween) (1836−1898), Ikšķile (Uexküll) (oli 1891, rendivaldus), Ilzene (Ilsen) (1856−1881), Inčukalns (Hinzenberg) (1852−1920), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1856−1911), Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) (1775−1776 ja a-st 1828, pandi-, kuni 1856, pärusvaldus), Kalnamuiža (Kallenhof) (1782−1795), Kalniena (Alt-Kalnemoise) (1838−u 1911), Kniediņi (Kaltenbrunn) (1778−1780), Lāzberģi (Fianden) (1798−1809 pandi-, 1809−1920 pärusvaldus), Lizums (Lysohn) (1859−1920), Litene (Lettin) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus), Lubāna (Schloß Lubahn) (1835−1843 pandi-, 1843−1920 pärusvaldus), Lūši (Luxenhof) (1763−1920, fideikomiss), Mālupe (Malup) (1872−1907), Mārčiņa (Marzingshof) (kuni 1780), Māriņkalns (Marienstein) (kuni 1908), Meirāni (Meiran) (1864−1920, fideikomiss), Pociems (Posendorff) (aastast 1857), Plānupe (Planup) (1886−u 1909), Rama (Rammenhof) (1866−1874), Repjekalns (Reppekaln) (1748−1920, fideikomiss), Šļukums (Schluckum) (1874−1920), Zekleri (Secklershof) (1782−1795), Ziemeri (Semershof) (1804−1810 pandi-, 1810−1920 pärusvaldus), Taurupe (Taurup) (1780−1784), Valme (Walmeshof) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1844−1857), Vastse-Laitsna (Neu-Laitzen) (1747−1920, fideikomiss), Vatrāne (Wattram) (kuni 1780), Vibroka (Sudden) (1836−1837 pandi-, 1837−1920 pärusvaldus)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 305-328 [1].
  • Wolff, Nicolas Frhr. von. Die Reichsfreiherren von Wolff in Livland 1670−1920. Tartu: K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., 1936.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]