Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond) (Läti)
Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)
Asendikaart

Kalnamuiža mõis (saksa keeles Maikendorf) oli rüütlimõis, hiljem aga Roperbeķi mõisa kõrvalmõis ning karjamõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Umurga valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1480. aastal ostis Johann Uexküll Tillemann von Herzenradelt 1700 marga eest Kalnamuiža mõisa. 1496. aastal jagasid Johanni pojad omandatud valdused, Maikendorfi ja Salsenhofi kaheks, Kalnamuiža ja Roperbeķi mõisaks. 1496. aastal oli mõisatel ühine omanik – Georg Uexkülli poeg Johann Uexküll (mitte varasem). Aastal 1589 päris mõisa George Mengden. End ise pärijaks pidanud Heinrich Uexküll vaidlustas selle, kuid nõustus 1619. aastal 3000 kuldna eest Mengdeneid mõisa õigusjärgseteks omanikeks pidama. 1738. aastal vahetas Carl Gustav von Mengden Katvari, Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa Boyedega Meeri mõisa vastu. Aastal 1750 vahetas vabahärra von Campenhausen selle kompleksi Liepa mõisa vastu. Aastaks omandas ta 1775 omandas piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von Berg. Too müüs mõisa 1779. aastal 21 000 taalri eest George Ludwig von Vegesackile, kes selle omakorda 1803. aastal 25 000 taalri eest Adam Heinrich von Belowile müüs.[1] Aastaks 1816 oli Kalnamuiža kujunenud Roperbeķi karjamõisaks.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

1641. aastal oli Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 3 ja 1/2 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 1 ja 1/4, 1757. aastal aga 6 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisate suurus 4 ja 1/3 adramaad.[2] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 4 ja 1/5, aastal 1881 aga 3 ja 11/80, lisaks 5 ja 14/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 149-150
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.