Muižkalnsi mõis
Muižkalnsi mõis (saksa keeles Lindenhof, läti keeles Muižkalnu muiža) oli algul rüütlimõis, hiljem aga Katvari mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Katvari valda Stirnase küla lähistele.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis oli algselt Tiesenhausenite pärusvaldus. 1631. aastal päris mõisa abielu teel Dietrich Johann Engelhardt. 1748. aastal pantis Berend Gustav von Engelhardt mõisa 4500 taalri eest George Gustav von Duntenile. See andis järgmisel aastal pandiõiguse üle kellelegi Fischerile, kes müüs mõisa 1751. aastal 5150 taalri eest parun Campenhausenile, kes ühendas selle siis Katvari mõisaga. 1775. aastaks omandas ta piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von Berg.[1]
Aastal 1806 pantis Friedrich Reinhold Katvari ja Muižkalnsi mõisa 62 000 rubla eest 10 aastaks Christian Bernhard von Zimmermannile. Aastal 1834 müüs tema poeg need koos Šķirstiņi ja Suceni mõisaga 92 500 rubla eest ooberst Carl von Sommerile.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 3/4 adramaad, sellele allus koos Katvari mõisaga 243 mees- ning 269 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisate suurus 9 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisate suurus 8 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 5/8, aastal 1757 aga 10 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisate suurus 11 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid üksteist, aastal 1881 aga 5 ja 41/80, lisaks 13 ja 66/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 146-147
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 225-226.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.
Kirik: Umurga kirik
Mõisad: Umurga kirikumõis | Ārciemsi mõis | Āstere mõis | Kaijese mõis | Kalnamuiža mõis | Katvari mõis | Ķipēni mõis | Muižkalnsi mõis | Pociemsi mõis | Roperbeķi mõis | Rucka mõis | Sārumi mõis | Tiegaži mõis | Umurga mõis | Vainiži mõis