Vērmane aed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vērmane aed
Vērmanes dārzs
Asukoht
Riik Läti
Piirkond Riia keskrajoon
Kirjeldus
Pindala 5 ha
Asutatud 1813
Avatud 1817
Arhitekt(id) Georg Kuphaldt
Koordinaadid 56° 57′ 5″ N, 24° 7′ 8″ E
Commons-logo.svg Meediafailid Wikimedia Commonsis

Vērmane aed (läti: Vērmanes dārzs, saksa: Wöhrmanns Garten) on vanim avalik aed Riia linnas Läti Vabariigis[1]. Praegu on aia pindala umbkaudu 5 hektarit[2]. Aia praegune nimi on lätikeelne mugandus aia algupärasest saksakeelsest nimest.

Wöhrmanni park[muuda | muuda lähteteksti]

Vērmane aed rajati algselt Wöhrmann Pargina 1814. aastal Liivimaa kindralkuberneri Filippo Paulucci[1] algatusel kõigest mõni aasta pärast seda, kui Riia piiramise käigus Prantsusmaa sissetungi ajal Venemaale Riia eeslinnad maha põletati. Raha ja maa pargi rajamiseks andsid Preisimaa peakonsul Riias Johann Christoph Wöhrmann ja tema ema Anna Gertrud Wöhrmann (sündinud Abels, 1750–1827).

Wöhrmanni park avati pidulikult 8. juunil 1817. Park oli 0,8 hektarit suur, eksootiliste puude, roosiaia ja restoraniga. 1829. aastal püstitati parki graniitobelisk postuumse mälestusmärgina Anna Wöhrmannile. Mälestussammas võeti maha pärast teist maailmasõda ja taastati 2000. aastal[3].

1836. aastal avas Riia Keemikute ja Farmatseutide Selts mineraalveepoe pargi restoranis. Kui ruumid jäid kitsaks, laiendati ehitist Heinrich Scheeli projekti järgi 18631864 ja 18701871. 1869 paigutati parki päikesekell ja purskkaev.

Pargist saab aed[muuda | muuda lähteteksti]

1881. aastal laiendas Riia Linnaaedade ja -parkide direktor Georg Kuphaldt pargiala oluliselt, lisades seni ehitusmaaks mõeldud krunte, samuti lähedalasuva Õigeusu Seminariga piirneva ala[1]. Äsja laiendatud aeda rajas Kuphaldt lillepeenrad ning istutas eksootilisi puid ja põõsaid, nagu näiteks Gleditschia triacanthos, Dimorphantus mandschuricus Maxim, Aesculus rubicunda Lois, harilik pöök, Fagus asplenifolia, Fagus folis atropurpureis, saarvaher, harilik robiinia, Magnolia obovata, harilik pukspuu, teravalehine iileks, Katavba rododendron, kiuline tääkliilia, harilik luuderohi[1] .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Anne Kavere (2007). Rīgas dārzu arhitekts Georgs Kūfalts. Riga: Jumava. Lk 103. 
  2. "Apskates vietas – Rigas Centrs – Vermanes darzs". 2009-05-03..
  3. "Atjaunotajā Vērmanes dārzā atklāj pieminekli Annai Vērmanei". Delfi.