Maarjamäe suvemõisa loss
Maarjamäe suvemõisa loss (ka Maarjamäe loss, Orlovi loss) asub Tallinnas Kadrioru asumis; loss oli Maarjamäe suvemõisa peahoone. Lossis ja Maarjamäe suvemõisa pargis asub Eesti Ajaloomuuseumi Eesti lähiajaloo väljapanek.
Praeguse lossi laskis 1874. aastal ehitada kindraladjutant Anatoli Orlov-Davõdov. Lossi märkimisväärseim osa on uusgooti stiilis portaaliga torn.[1]
Maarjamäe suvemõisa peahoone projekti autor oli Peterburi arhitekt professor Robert Gödecke (Gödicke), ehitustööde teostajaks on märgitud kohalik arhitekt N. Tamm (Thamm?). Maarjamäe loss on ehitatud keskaegsete stiilide matkimise vaimus, hoone põhjakülje läänenurka on püstitatud massiivsel pseudogooti (hilis-) vormidega 4-korruselisel tornil kasutatud kohalikku paekivi. Aknad, nagu kõik muud detailidki, on eklektilised ja imiteerivad hilisgootikat.
1930. aastatel üüris Maarjamäe suvemõisa Johannes Valdt, kes asutas lossi ruumidesse I järgu hotell-restorani Riviera Palais.
1937. aastal ostis Eesti vabariik Marienbergi suvemõisa ja asutas sinna Õhukaitse Lennukooli. Suvemõisa lossi peahoonesse paigutati Lennukooli auditooriumid, raamatukogu, köök ja abiruumid, söögisaal, võimla (endine kaminasaal) ja pesuruum, lugemistuba ja aspirantide eluruumid ja arhiiv, õppekomisjoni kantselei, raadiojaam, meteoroloogiajaam. Ümberehituste käigus lammutati lossi esiküljel asunud veranda ja rõdu ning muudeti oluliselt fassaadide ilmet[2].
Eesti NSV ajal oli mõisahoone Nõukogude armee kasutuses. Nõukogude armee ajal kasutati suvesaali klubina, kus peeti tantsuõhtuid ja näidati kino. Sõjaväeosade lahkumise järel, jäid lossi ja mõningatesse kõrvalhoonetesse elama sõjaväelaste, enamasti ohvitseride pered. Lossi sisemus ehitati ümber ühisköökidega väikesteks korteriteks. Hoones asus ka sõjaväepood, suvesaali kasutati poe laoruumina ja suhkrulaona.
29. aprillil 1975 anti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 191 anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti NSV Riikliku Ajaloomuuseumile.
Lossis asub tänapäeval restoran ja Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaali muuseumipood. 2017-2018 rekonstrueeriti lossi endist suvesaali.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 322.
- ↑ Maarjamäe suvemõisa loss kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maarjamäe suvemõisa loss |