Kärdla mõis
- Mitte segi ajada Kärdlamõisa mõisaga (Kertelhof)
Kärdla mõis (saksa keeles Kertel) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.[1] Nüüdisajal jääb mõis Hiiu maakonda Hiiumaa valda.
1800. aastal pantisid Stenbockid Partsi kroonumõisa Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile, kes 1804. aastal Partsi mõis koos Kärdla külaga omandas. O. R. L. Ungern-Sternbergil pojad saavutasid et 1810. aasta suvel pidi 27 Kärdla hiiurootslaste taluperet Hiiumaalt lahkuma. Nad siirdusid Vormsile, Haapsallu ja mujale. Küla asemele rajati Partsi mõisa karjamõis[2] ja Kärdla mõis rajati Kärdla kalevivabrikule eraldatud krundina.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)
- ↑ Leo Tiik, Märkmeid Kärdla ajaloost, Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kärdla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Kärdla mõis (Pühalepa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Haljala kirik
Mõisad: Aari mõis | Aaspere mõis | Annikvere mõis | Aru mõis | Ernemaa mõis | Essu mõis | Haljala kirikumõis | Harmi mõis | Holsta mõis | Idavere mõis | Jalumäe mõis | Kaliküla mõis | Kandle mõis | Karula mõis | Kavastu mõis | Koigi mõis | Kodavere mõis | Kärmu mõis | Käsmu mõis | Lihulõpe mõis | Loobu mõis | Läsna mõis | Maheda mõis | Metsiku mõis | Mõisalõpe mõis | Oandu mõis | Paduri mõis | Rassivere mõis | Sagadi mõis | Sauste mõis | Selja mõis | Tammispea mõis | Tatruse mõis | Telliste mõis | Tereski mõis | Tõikvere mõis | Tõugu mõis | Vanaküla mõis | Vanamõisa mõis | Varangu | Veltsi mõis | Vihula mõis | Võle mõis