Otepää lahing (1210)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1210. aastal toimunud lahingust; 1217. aasta lahingu kohta vaata artiklit Otepää lahing

Otepää piiramine
Osa eestlaste muistsest vabadusvõitlusest
Opetää hill (8508452236).jpg
Otepää linnamägi
Toimumisaeg 1210
Toimumiskoht Otepää, Ugandi (praegune Eesti)
Tulemus Ugalased alistusid, maksid andamit ja lasid end ristida
Osalised
Novgorodi vabariik
Pihkva vürstiriik
Otepää ugalased
Väejuhid või liidrid
Mstislav Mstislavitš
Vladimir Mstislavitš
 ?

Otepää piiramine oli 1210. aastal toimunud Otepää linnuse ja seal varjunud ugalaste piiramine Novgorodi ja Pihkva vürstide väe poolt.

Novgorodi ja Pihkva valitsejate Mstislav Mstislavitši ja Vladimir Mstislavitši sõjakäik võis olla seotud nende tolleagse liidusuhtega Riia piiskop Albertiga, kes oli alates 1208. aastat ugalastega sõjajalal. Otepää alistamisega aidati piiskoppi, kuid püüti samas ennetada tema pretensioone sellele piirkonnale, mis varemgi oli Novgorodi ja Pihkva huvisfääri kuulunud. Viimati hävitati Otepää linnus nt 1191./1192. aastal. Veidi enne 1210. aasta sõjakäiku Otepääle oli Mstislav käinud rüüsteretkel ka Virumaal Tõrmas (teise tõlgenduse järgi Tormas).[1][2][3][4]

Henriku Liivimaa kroonika järgi kestis piiramine 8 päeva, kuni seesolijad vee ja toidu nappuse tõttu rahu palusid. Ugalased maksid piirajatele 400 nogaatat (tõenäoliselt umbes 80 kg hõbedat). Mõned ugalased ka ristiti, kuid laiaulatuslikum ristimise lükati tulevikku ja vürstide vägi lahkus. Vene kroonikate järgi võis 1211./1212. aastal toimuda veel üks sõjakäik Otepääle, kuid üldiselt arvatakse, et tegu on Läti Henriku kirjeldatud retke eksliku dateerimisega. Kuna hiljem, 1215. aastal lasi Ugandi ristida ja oma võimule allutada Riia piiskop, siis tekitas see konflikti ja sõja tema ning Novgorodi ja Pihkva valitsejate vahel, kuna kumbki pool pidas piirkonda endale kuuluvaks.[4][5][6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. HLK, XIV 2, lk 103
  2. Selart, lk 43–44
  3. Indriķa hronika, XIV, kommentaar 4
  4. 4,0 4,1 Vahtre, lk 66
  5. HLK, XIV 2, kommentaar 4, 7, lk 103, XX 3, lk 173
  6. Indriķa hronika, XIV, kommentaar 8

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Selart, Anti, Ivar Leimus, Linda Kaljundi, Heiki Valk. Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal, teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012.
  • Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
  • Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
  • Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990.