Naukšēni mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eriņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 68

Naukšēni mõis (saksa keeles Naukschen, varem Schwarzenbrunn, läti keeles Naukšēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Naukšēni piirkonnas Naukšēni vallas Naukšēnis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Naukšēni mõis 1800. aastal. Johann Christoph Brotze kogu

Esimest korda mainitud aastal 1500. Varasem mõisakompleks ei asunud praegusel kohal, vaid paigas nimega Meskull . Arvatakse, et see jääb tänapäeva Lode külla. Tänapäevasesse asukohta rajati mõisakompleks aasta 1600 paiku.[1] Omanikeks on olnud Fürstenbergid, Pieniasekid, Bielkowskyd. Rootsi ajal mõis riigistati, aastal 1630 müüs Gustav Adolf selle aga 1000 taalri eest Alexander von Essenile.[2]

Aastal 1781 oli mõisa omanikuks Adam Heinrich von Grote. Aastal 1836 läks see koos Eriņi, Tēdiņi ja Streida mõisaga Wilhelm von Grote valdusesse. Aastal 1878 pärisid mõisa tema lapsed Friedrich ja Nicolai Grote ning Olga Pahlen ja Adele Wolff, Friedrich ostis aga mõisa veel samal aastal 750 000 rubla eest ülejäänud pärijatelt välja. Aastal 1880 ostis mõisa 465 000 rubla eest Alexander von Grote.[3] Mõis likvideeriti aastal 1920.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 20 ja 1/2 adramaad, sellele allus 584 mees- ning 753 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 17 ja 1/4 adramaad, aastal 1688 aga 20 ja 1/2 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 18 ja 1/4, aastal 1757 aga 20 ja 1/42. Aastal 1823 oli mõisa suurus 20 ja 12/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 20 ja 19/20, aastal 1881 aga 10 ja 26/80, lisaks allus mõisale 25 ja 73/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[6] Võõrandamise ajal oli mõisa suuruseks 3670 hektarit.

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Tehzen ja Iddus.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Naukšēni mõisa peahoone 2000. aastal

1843. aastal ehitatud mõisa peahoone on ampiirstiilis. Arhitekt oli Paul Kampe. Säilinud on ka arvukalt kõrvalhooneid. Peahoone ümber on Ruhja jõe kallastel 50 hektari suurune metsapark, mille ehteks on kalmistule viiv läänepärna allee. Pargi rajamist alustati XVII sajandil. Praegu on mõisas muuseum. Mõisakompleks (park, peahoone, ait, juustutorn) on kultuurimälestistena riikliku kaitse all.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. www.vietas.lv/objekts/nauksenu_muiza/
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 125
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 194-195.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
  7. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Nauk%C5%A1%C4%93nu+pagasts&region=0&group=1&type=0

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]