Jurata mõis

Jurata mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 74

Jurata mõis (saksa keeles Rujen-Radenhof, läti keeles Juratas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas.

Ajalugu

Jürgen Rade ostis Peter Torneylt 600 marga eest 3/4 adramaad ja kõrtsi, eraldades need Ternēja mõisast. Aastal 1623 omandas ta ka ülejäänud Ternēja mõisa maad, hiljem läksid need valdused aga reduktsiooni käigus riigile.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel allus mõisale 1816. aastal koos Ternēja mõisaga 454 mees- ja 529 naishinge, nende mõisade suurus koos Ruhja mõisaga oli 40 ja 3/4 adramaad. Aastal 1641 oli nende mõisade suurus (koos Ķoņi mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Ruhja ja Ternēja mõisaga 38 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 aga adramaid 31 ja 1/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus 13 ja 7/12 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 22 ja 13/20, aastal 1881 aga allus mõisale neliteist adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Jaunmuiža (Neuhof), millest hiljem kujunes Jaunmuiža mõis.

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 123 [1].