Jurata mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jurata mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 74

Jurata mõis (saksa keeles Rujen-Radenhof, läti keeles Juratas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Naukšēni piirkonnas Ķoņi vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jürgen Rade ostis Peter Torneylt 600 marga eest 3/4 adramaad ja kõrtsi, eraldades need Ternēja mõisast. Aastal 1623 omandas ta ka ülejäänud Ternēja mõisa maad, hiljem läksid need valdused aga reduktsiooni käigus riigile.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel allus mõisale 1816. aastal koos Ternēja mõisaga 454 mees- ja 529 naishinge, nende mõisade suurus koos Ruhja mõisaga oli 40 ja 3/4 adramaad.[2] Aastal 1641 oli nende mõisade suurus (koos Ķoņi mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Ruhja ja Ternēja mõisaga 38 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 aga adramaid 31 ja 1/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus 13 ja 7/12 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 22 ja 13/20, aastal 1881 aga allus mõisale neliteist adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Jaunmuiža (Neuhof), millest hiljem kujunes Jaunmuiža mõis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192.
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
  3. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.