Virķēne mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Virķēne mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 56

Virķēne mõis,[1] ka Virķēni mõis (saksa keeles Würken, läti keeles Virķēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhja piirkonnas Vilpulka vallas Virķēnis.

Mõisa juures kasvav Virķēni mõisa tamm on looduskaitse all.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema Virķēne ja Endzele mõisa ala koosneb Orboteni nime kandnud ja Johann Ruischile ning hiljem Johann Bolkenile kuulunud 1 ja 1/2 adramaa suurustest aladest, mille läänistas Wolter von Plettenberg aastal 1520 Ruddelinile. Teise osa moodustas poole adramaa suurune Hermann Stenhusile ja hiljem Remmert von Rönnenile kuulunud valdus. Need alad läksid aastaks 1599 Nikolaus Ruddelini ja Margaretha Akeni valdusesse. Rootsi ajal andis kuningas Gustav Adolf mõisa Michael Engelhardi valdusesse. [3]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 5/8 adramaad, sellele allus 154 mees- ning 170 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 2 ja 3/4 adramaad, aastal 1688 aga 4 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 3 ja 1/4, aastal 1757 aga 4 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 11/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 13/20, aastal 1881 aga 4 ja 11/80, lisaks allus mõisale 7 ja 9/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Johannenhof.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 718.
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 130
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 718.