Eriņi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eriņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 68

Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Naukšēni piirkonnas Ķoņi vallas Eriņis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis koosnes erinevatest maatükkidest. Eriņi 4 ja 1/2 adramaad andis Jan Hieronimowicz Chodkiewicz Johann Heringi valdusesse. Aastal 1599 sai mõisa omanikuks tema lesk, kes abiellus George Vietinghofiga. Aastal 1671 ostis selle koos Streidase ja Mišleri mõisaga 12 000 taalri eest Anna Sophie Catharina von Haudring.Aastal 1781 läks see koos Streidase mõisa ja Mišleri mõisaga Adam Heinrich von Grote valdusesse.[1] Hiljem olid sellel ühised omanikud Naukšēni mõisaga, kuni Friedrich von Grote aastal 1880 mõisa oma tütrele Isabella von Grotele kinkis.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Hessenhofi kõrvalmõisaga 4 ja 5/8 adramaad, sellele allus 98 mees- ning 130 naishinge.[3] Aastal 1641 oli nende mõisade suurus 1/8 adramaad, aastal 1688 aga viis adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 2 ja 5/8, aastal 1757 aga 4 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus neli adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisadel adramaid neli, aastal 1881 aga 2 ja 31/80, lisaks allus neile 4 ja 43/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Tschakkan.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 125-126
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 195-196.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 125 [1].