Grote

See artikkel on Alam-Saksimaalt pärit suguvõsast; Liivimaalt pärit Grote suguvõsa (a-st 1653 Grotenhielm) kohta vaata artiklit Grotenhielm.

---

Grote suguvõsa aadlivapp

Grote on Alam-Saksimaalt Verdenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad Groted Saksamaal.

Ajalugu

Groted on pärit Verdeni stiftist. Liin algab Lütke Grotega, kellest sai 1625. aastal Bremeni linnakodanik. Gerdt Grote (sünd. 1674) oli kaupmees Bremenis ja Bremeni linnakodanik. Tema poeg Wilhelm Grote (1698−1772) rändas XVIII sajandi alguses Riiga ja oli suguvõsa Liivimaa liini rajajaks. Tema poeg Riia Suurgildi oldermann Adam Heinrich Grote (1735−1817) omandas 29. märtsil (vkj) 1775 Püha Rooma keisrilt aadliseisuse ja sai perekonnanimeks von Grote. Pärast mõisate võõrandamist lahkusid Groted Saksamaale, kus tänapäeval on alles mitu haru.

Groted rüütelkonna matriklis

Asehalduskorra ajal võeti suguvõsa Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1797. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse.

Johann Grote (1654−1732), Riia raehärra ja bürgermeistri vappepitaaf Riia Peetri kirikus

Suguvõsa liikmeid

• Johann Grote (1654−1732), kaupmees, Riia raehärra ja bürgermeister 1719−1732
• Wilhelm Grote (~1698−1772), Riia kaupmees ja Riia Suurgildi vanem, Nausküla ja Tēdiņi mõisa pandimõisnik
• Adam Heinrich Grote (1735−1817), Riia kaupmees ja Riia Suurgildi vanem, omandas 1775. aastal Püha Rooma keisrilt aadliseisuse, Liivimaa Nausküla, Eriņi ja Streidase mõisnik
• Friedrich von Grote (1768−1836), kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maamarssal, mõisaomanik
• Moritz Friedrich Grote (1799−1884), polkovnik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Friedrich Wilhelm Michael von Grote (1823−1892), tõeline riiginõunik, kammerhärra, mõisaomanik
• Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote (1823−1895), tõeline salanõunik, ülemõuemarssal, diplomaat
• Karl Georg Wilhelm Maria Nikolaus (Nikolai) von Grote (1826−1911), rittmeister, tõeline riiginõunik, kreisisaadik, Liivimaa Sotsieteedi viitsepresident ja varahoidja
• Alexander Michael Andreas Maria von Grote (1829−1917), kihelkonnakohtunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Heinrich von Grote (1872−1946), Karula mõisnik
• Friedrich Hermann von Grote (1878−1953), õigusteaduse doktor
• Nikolaus (Nicky) Alfred Alexander Maria von Grote (1897−1976), põllumajandusteaduse doktor, ajakirjanik, Balti rüütelkondade ühenduse president
• Otto Heinrich Maria von Grote (1909−1987), 1. klassi saatkonnanõunik, sündik
• Hella Olga Maria Voit von Kirschten (sündinud von Grote) (sündinud 1932), Goethe instituudi dotsent
• Karl-Heinrich Otto Maria von Grote (sündinud 1936), loodusteaduse doktor, füüsik
• Alexandra Ursula Maria von Grote (sündinud 1944), filosoofiadoktor, filmirežissöör, kirjanik
• Claudia Jutta Maria Weingarten (sündinuid von Grote) (sündinud 1946), filosoofiadoktor, sotsioloog
• Julia Henriette Maria von Grote-Pastré (sündinud von Grote) (sündinud 1974), loodusteaduse doktor, keemik

Grote suguvõsa kalmistu

 Pikemalt artiklis Karula mõisa Grotede kalmistu

Suguvõsa rajas arvatavasti 1860. aastatel Karula kihelkonna Karula mõisasse oma kalmistu.

Grote suguvõsa mõisavaldused

Naukšēni mõis. Suguvõsa pikaajaline valdus

• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kaagjärve (Kawershof) (1838−1919), Karula (Carolen) (1838−1919, fideikomiss), Pikkjärve (Langensee) (1838−1919)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Dīķeri (Puderküll) (1776−1801), Eriņi (Heringshof) (u 1781−1884), Jumurda (Jummerdehn) (1784−1852), Kapsta (Neu-Engelhardtshof) (1890ndad), Mālpils (Schloß Lemburg) (1820−1920, jäänukmõis 1920−1938), Mišleri (Schadenhof) (kuni 1884), More (Moritzberg) (1869−enne 1892), Naukšēni (Naukschen) (XVIII sajandi 2. pool−1917, naisliinis kuni 1920, jäänukmõis kuni 1938), Paipe (Paibs) (1767−enne 1780), Plānupe (Planup) (1866−1886), Streidas (Hessenhof) (1781−1884), Taurupe (Taurup) (1784−1843), Tēdiņi (Rujenbach) (1767−enne 1780 ja 1828−1920), Vite (Wittenhof) (1820−1920)

Kirjandus

• Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 151-152
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 305.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018. Lk 91-110.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. seite 246-251.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1964. Lk 141-147.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 281.
• Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. seite 264.

Välislingid

• Grote veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
• Grote suguvõsa genealoogia