Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Põhja-Ruhja kihelkonna mõisast; Cesvaine kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Lode mõis (Cesvaine kihelkond), Lēdurga-Turaida kihelkonna mõisa kohta Lode mõis (Lēdurga-Turaida kihelkond) ja Skujene kihelkonna mõisa kohta Lode mõis.

Lode mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 62
Mõned mõisa kõrvalhooned on avariilises seisus

Lode mõis (saksa keeles Metzküll, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhja piirkonnas Lode vallas Lodes.

Mõisa puidust peahoone on hävinud, säilinud on park ja mitmed kõrvalhooned.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1562 läänistas Mikołaj Radziwiłł Must sealsed maad vendadele Breitenbachidele. Vennad jagasid saadud maad omavahel ära: Albrechtile kuulunud aladest moodustus hiljem Araksti mõis, Johannile kuuluvatest aladest aga Lode mõis. Johannil oli kavatsus jätta mõis oma kasupoja Thiess Schmöllingi tütrele, et see aga varakult suri, päris mõisa hoopis tolle ema, kes abiellus seejärel Otto Lodega. Seejärel omandas mõisa poolakas Sollenbowsky, ent aastal 1601 andis Karl IX mõisa Otto Lodele. Lodede valdusesse jäi mõis aastani 1753, mil Gustav Reinhold Lode selle oma õetütrele paruness Mannteuffelile andis. Aastal 1878 müüs tolle poeg mõisa 35 000 taalri eest Hans Fersenile. Edasi pärisid mõisa tolle tütar Eleonora Margaretha ja selle abikaasa Otto Johann von Anrep. Aastal 1817 pantisid nad mõisa 55 000 rubla eest Wilhelm von Engelhardtile.[1]

Aastaks 1849 oli Wilhelmist saanud mõisa omanik. Sel aastal pantis ta mõisa Eduard Krüdenerile, aastal 1853 müüs ta selle aga talle maha, teenides kokku 76 000 rubla.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 5/8 adramaad, sellele allus 229 mees- ning 250 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1688 aga kuus adramaad. Aastal 1734 oli adramaid (koos Araksti mõisaga) 10 ja 5/8, aastal 1757 aga 6 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 3/6 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 9 ja 19/20, aastal 1881 aga 4 ja 74/80, lisaks allus mõisale 12 ja 26/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Annenhof ja Julenhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 127-128
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 198.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]