Endzele mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Endzele mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67
Endzele mõisa peahoone 2010. aastal

Endzele mõis (saksa keeles Henselshof, läti keeles Endzeles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhja piirkonnas Jeri vallas Endzeles.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema Endzele ja Virķēne mõisa ala koosneb Orboteni nime kandnud ja Johann Ruischile ning hiljem Johann Bolkenile kuulunud 1 ja 1/2 adramaa suurustest aladest, mille läänistas Wolter von Plettenberg 1520. aastal Ruddelinile. Teise osa moodustas poole adramaa suurune Hermann Stenhusile ja hiljem Remmert von Rönnenile kuulunud valdus. Need alad läksid aastaks 1599 Nikolaus Ruddelini ja Margaretha Akeni valdusse. Rootsi ajal andis kuningas Gustav Adolf mõisa Michael Engelhardi valdusse. Aastal 1676 eraldus pärandi jaotamisel sellest valdusest Endzele mõis. Aastal 1802 pantis Marie Wilhelmine von Engelhard mõisa 41 600 hõberubla eest Friedrich Gottlieb Gernetile.[1]

1818. aastal ostis mõisa 19 550 hõberubla eest Johann Wilhelm von Engelhardt. 1840. aastal läks see 29 000 eest Carl von Krüdeneri valdusse. 1864. aastal ostis Woldemar Gustav Krüdener Endzele ja Oleri mõisad 60 000 hõberubla eest ülejäänud pärijatelt välja.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 5/8 adramaad, sellele allus 88 mees- ja 101 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad, aastal 1688 aga 4 ja 1/2 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 3 ja 1/2, aastal 1757 aga 4 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus neli adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid neli, aastal 1881 aga 4 ja 8/80, lisaks allus mõisale 5 ja 13/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

1816. aastal kuulus mõisale üks karjamõis: Baltamuische.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 130
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 202-203.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.