Paipe mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Paipe mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 72

Paipe mõis (saksa keeles Paibs, läti keeles Paipes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhja piirkonnas Jeri vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis oli koos Tēdiņi mõisaga Holstferide suguvõsa valduseks. Johann von Holstferi tütar, kes mõisa päris, abiellus Tödwenite suguvõsasse ja pärandas mõisa oma pojale Leonhard von Tödwenile. Aastal 1755 müüs Leonhardi järeltulija Barbara Sophie Schreiterfeld mõisad 8000 taalri eest Joachim Johann von Sieversile. Aastal 1781 kuulusid mõlemad mõisad Carl von Steinile. Aastal 1828 läksid mõisad 8525 hõberubla eest Friedrich von Grote valdusesse, hiljem aga sama summa eest Carl Johann von Engelhardi omandisse.[1] Aastal 1857 omandas mõisa Reinhold von Engelhardt, ostes selle teistelt pärijatelt 20 000 hõberubla eest välja.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 3/8 adramaad, sellele allus 40 mees- ning 54 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Tēdiņi mõisaga) neli adramaad, aastal 1688 aga 5 ja 7/8 adramaad. Aastal 1734 oli mõisadel adramaid 4 ja 3/4, aastal 1757 aga 6 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisade suurus4 ja 1/5 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 1/10, aastal 1881 aga 2 ja 30/80, lisaks allus mõisale 2 ja 40/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 132
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 205-206.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.