NATO liikmesriigid
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2023) |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Aprill 2023) |
.svg)
NATO liikmesriikide arv pärast viimast, 2024. aastal toimunud kümnendat laienemist, on kolmekümne kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigist kaks pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.[1]
Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsiooniist armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning organisatsiooni kuuekümne aastase ajaloo jooksul on veel liitunud 18 riiki. Viimasena liitus NATOga Rootsi 2024. aasta märtsis.[2]
Ülevaade Eesti liitumisest
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatepikkune töö NATO liikmesuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid. Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega 2004. aasta 10. märtsil ning 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi liitumise pidulik tseremoonia. Sama aasta juunis osales Eesti esmakordselt İstanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.[3]
Liikmesriigid liitumiskuupäevade järjekorras
[muuda | muuda lähteteksti]| Kuupäev | Riik | Laienemine | Märkused |
|---|---|---|---|
| 4. aprill 1949 |  Belgia | Asutajariigid | |
 Kanada | |||
 Taani | Taani NATO liikmesus hõlmab ka Fääri saari ja Gröönimaad. | ||
 Prantsusmaa | Prantsusmaa astus ühise sõjaväelise juhtimise alt välja aastal 1966, et püüelda sõltumatu kaitsesüsteemi poole, kuid naasis 2009. aasta 3. aprillil. | ||
 Island | Island, kes on ainus NATO liige, kellel puudub alaline sõjavägi, liitus organisatsiooniga tingimusel, et riigilt ei oodatagi sellise armee loomist. Kuid Islandi strateegiline geograafiline asukoht Atlandi ookeanis tegi riigist liidu jaoks hindamatu tähtsusega liikme. Siiski on Islandil olemas sõjaväeline rannavalve ning riik on hiljuti NATOsse panustanud ka väikese vabatahtliku Norras treenitud rahuvalvesalgaga. | ||
 Itaalia | |||
 Luksemburg | |||
 Holland | |||
 Norra | |||
 Portugal | |||
 Suurbritannia | |||
 Ameerika Ühendriigid | |||
| 18. veebruar 1952 |  Kreeka | Esimene | Kreeka viis oma väed NATO sõjaväelise juhtimise struktuuri alt välja aastateks 1974–1980, vastusena 1974. aastal Küprosel toimunud Türgi invasioonile. |
 Türgi | |||
| 9. mai 1955 |  Saksamaa | Teine | Saksamaa liitus kui Lääne-Saksamaa; Saarimaa ühendati Lääne-Saksamaaga aastal 1957 ning Berliin ja endine Ida-Saksamaa ühendati 1990. aasta 3. oktoobril. Ida-Saksamaa oli aastatel 1956–1990 vastasleeris oleva Varssavi pakti liige. |
| 30. mai 1982 |  Hispaania | Kolmas | |
| 12. märts 1999 |  Tšehhi | Neljas | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast). |
 Ungari | 1955–1991 Varssavi pakti liige. | ||
 Poola | 1955–1990 Varssavi pakti liige. | ||
| 29. märts 2004 |  Bulgaaria | Viies | 1955–1991 Varssavi pakti liige. |
 Eesti | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Läti | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Leedu | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Rumeenia | 1955–1991 Varssavi pakti liige. | ||
 Slovakkia | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast). | ||
 Sloveenia | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). | ||
| 1. aprill 2009 |  Albaania | Kuues | 1955–1968 Varssavi pakti liige. |
 Horvaatia | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). | ||
| 5. juuni 2017 |  Montenegro | Seitsmes | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). |
| 27. märts 2020 |  Põhja-Makedoonia | Kaheksas | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine) |
| 4. aprill 2023 |  Soome | Üheksas | 1945–2022 Soome oli neutraalne riik. |
| 7. märts 2024 |  Rootsi | Kümnes | 1945-2022 Rootsi oli neutraalne riik. |
Sõjaväelasi
[muuda | muuda lähteteksti]| Riik | Tegevväelased | Reservväelased | Kokku |
|---|---|---|---|
| Albaania | 14 500 | 5 000 | 19 500 |
| Ameerika Ühendriigid | 1 477 896 | 1 458 500 | 2 936 396 |
| Belgia | 24 500 | 100 500 | 125 000 |
| Bulgaaria | 34 975 | 302 500 | 337 475 |
| Eesti | 3 209 | 60 000 | 63 209 |
| Hispaania | 177 000 | 377 800 | 554 800 |
| Holland | 47 660 | 57 200 | 104 860 |
| Horvaatia | 18 000 | 12 000 | 30 000 |
| Island | 210 | 170 | 380 |
| Itaalia | 319 529 | 41 867 | 361 396 |
| Kanada | 68 250 | 47 081 | 115 331 |
| Kreeka | 177 600 | 280 000 | 457 600 |
| Leedu | 14 995 | 4 260 | 19 255 |
| Luksemburg | 1 057 | 278 | 1 335 |
| Läti | 6 000 | 11 000 | 17 000 |
| Montenegro | 1 950 | 400 | 2 350 |
| Norra | 26 200 | 56 200 | 82 400 |
| Poola | 120 000 | 515 000 | 635 000 |
| Portugal | 44 900 | 210 930 | 255 830 |
| Prantsusmaa | 362 485 | 419 000 | 781 485 |
| Rumeenia | 73 350 | 79 900 | 153 250 |
| Rootsi | ? | ? | ? |
| Saksamaa | 148 996 | 355 000 | 503 996 |
| Slovakkia | 16 000 | 16 000 | |
| Sloveenia | 7 300 | 1 500 | 8 800 |
| Suurbritannia | 224 500 | 187 130 | 411 630 |
| Taani | 22 000 | 63 000 | 85 000 |
| Tšehhi | 21 057 | 676 | 21 733 |
| Türgi | 612 900 | 429 000 | 1 041 900 |
| Ungari | 19 000 | 19 000 | |
| NATO kokku | 4 084 069 | 5 075 492 | 9 159 561 |
Sõjalised kulutused
[muuda | muuda lähteteksti] | See alajaotus vajab ajakohastamist. (Aprill 2020) |
| Riik | Rahvaarv (2024)[4] | SKT (nominaal) (2025, mln $)[5] | Sõjalised kulutused (2025, mln $)[6] | Sõjalised kulutused (2025, % SKT-st)[7] | Kaitsekulutused, (2025, elaniku kohta)[8] | Väljasaadetav sõjavägi (2025, tuhandetes)[9] |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Albaania | 2 714 620 | 28 372 | 570 | 2,0 | 159 | 7 |
| Ameerika Ühendriigid | 340 110 990 | 30 467 082 | 980 000 | 3,2 | 2469 | ? |
| Belgia | 11 876 840 | 686 646 | 13 739 | 2,0 | 1090 | 21 |
| Bulgaaria | 6 444 370 | 116 057 | 2 389 | 2,1 | 306 | 28 |
| Eesti | 1 371 990 | 44 525 | 1 504 | 3,4 | 892 | 8 |
| Hispaania | 48 807 140 | 1 783 502 | 35 670 | 2,0 | 676 | 118 |
| Holland | 17 994 240 | 1 265 530 | 28 107 | 2,5 | 1570 | 42 |
| Horvaatia | 3 866 300 | 98 750 | 2 006 | 2,1 | 431 | 15 |
| Island | 404 610 | 34 512 | 0 | 0 | 0 | 0a |
| Itaalia | 58 986 020 | 2 431 840 | 48 800 | 2,0 | 793 | 171 |
| Kanada | 41 288 600 | 2 185 243 | 43 886 | 2,0 | 1052 | 77 |
| Kreeka | 10 388 810 | 269 421 | 7 673 | 2,8 | 678 | 112 |
| Leedu | 2 888 050 | 90 178 | 3 607 | 4,0 | 1008 | 20 |
| Luksemburg | 677 720 | 67 523 | 1 350 | 2,0 | 1780 | 1 |
| Läti | 1 862 440 | 44 293 | 1 653 | 3,7 | 803 | 9 |
| Montenegro | 623 830 | 8 561 | 174 | 2,0 | 226 | 2 |
| Norra | 5 572 270 | 491 722 | 16 490 | 3,4 | 3191 | 25 |
| Põhja-Makedoonia |
1 792 180 | 17 885 | 358 | 2,0 | 172 | 6 |
| Poola | 36 554 710 | 989 029 | 44 314 | 4,5 | 948 | 234 |
| Portugal | 10 701 640 | 318 971 | 6 391 | 2,0 | 545 | 25 |
| Prantsusmaa | 68 516 700 | 3 239 369 | 66 531 | 2,1 | 940 | ? |
| Rumeenia | 19 069 340 | 407 928 | 9 308 | 2,3 | 378 | 69 |
| Rootsi |
10 569 710 | 606 156 | 15 207 | 2,5 | 1553 | 25 |
| Saksamaa | 83 510 950 | 4 783 133 | ? | ? | ? | 186 |
| Slovakkia | 5 422 070 | 151 362 | 3 094 | 2,0 | 486 | 17 |
| Sloveenia | 2 126 320 | 74 763 | 1 513 | 2,0 | 637 | 6 |
| Soome |
5 637 210 | 309 719 | 8 587 | 2,8 | 1478 | 31 |
| Suurbritannia | 69 226 00 | 3 777 681 | 90 508 | 2,4 | 1164 | ? |
| Taani | 5 976 990 | 444 759 | 14 303 | 3,2 | 2400 | 17 |
| Tšehhi | 10 882 160 | 361 066 | 7 223 | 2,0 | 568 | 31 |
| Türgi | 85 518 660 | 1 397 965 | 32 573 | 2,3 | 258 | 494 |
| Ungari | 9 562 310 | 233 647 | 4 807 | 2,1 | 418 | 22 |
| NATO kokku | 918 642 390 | 57 227 202 | 1.587.999 | 2,8 | 1423 | 1820 |
- Allikast "Data Relating to NATO Defence"; 2025. aasta hinnangud[10]
- aIslandil puudub sõjavägi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ NATO. "The North Atlantic Treaty". NATO. Vaadatud 28. augustil 2025.
- ↑ ERR (7. märts 2024). "Rootsi on ametlikult NATO liige". ERR. Vaadatud 28. augustil 2025.
- ↑ "Eesti NATO-ga ühinemise ajajoon – Estonia in Nato". nato.mfa.ee. Vaadatud 28. augustil 2025.
- ↑ "World Bank Open Data". World Bank Open Data. Vaadatud 28. augustil 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Lk 11. Vaadatud 28. august 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Lk 8. Vaadatud 28. august 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Lk 9. Vaadatud 28. august 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Lk 12. Vaadatud 28. august 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Lk 13. Vaadatud 29. august 2025.
- ↑ "Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2025)" (PDF). NATO (inglise). 3. juuni 2025. Vaadatud 29. august 2025.