Milton Friedman

Allikas: Vikipeedia
Milton Friedman
Friedman (2004)
Sündinud 31. juuli 1912, Brooklyn, New York, USA
Surnud 16. november 2006 (94-aastaselt), San Francisco, California, USA
Kodakondsus Ameerika Ühendriigid
Tegevusala majandusteadlane
Alma mater Columbia Ülikool (Ph.D.)
Chicago Ülikool (M.A.)
Rutgersi Ülikool (B.A.)
Töökoht Hoover Institution (1977–2006)
Chicago Ülikool (1946–77)
Columbia Ülikool (1937–41, 1943–45, 1964–65)
Majandusuuringute riiklik büroo (1937–40)
Saavutused Raha analüüs
Chicago koolkond
Tunnustus John Bates Clark Medal (1951)
Nobeli majandusauhind (1976)
Presidendi Vabadusmedal 1988
National Medal of Science 1988
Mõjutajad Arthur F. Burns
Friedrich Hayek
Autogramm

Milton Friedman (31. juulil 191216. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks olulisimaks majandusteadlaseks 20. sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehaaniliselt ja keskpankade täielikku kaotamist).

Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ja majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980. aastatel.

Ta oli Newsweeki kolumnist ja on olnud ka USA presidendi nõuandja.

Avaldatud mitteteadustöödest on tähelepanu köitnud "Kapitalism ja vabadus" ning "Valikuvabadus". Tööde avaldamisele on kaasa aidanud abikaasa Rosa.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedman sündis Brooklynis (New York) Ungari juudi töölisklassi perekonnas. Friedman kasvas üles Rahways (New Jersey), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureusekraadiga majanduses 1932, ja Chicago ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga 1933). Filosoofiadoktori kraadi sai ta 1946. aastal, pärast töötamist föderaalvalitsuses ja Columbia Ülikoolis.

Aastatel 19461976 töötas ta Chicago Ülikoolis majandusprofessorina. 1975. aastal pidas Friedman loenguid ka Tšiilis militaarse diktaatori Augusto Pinocheti valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai 1976. aastal Nobeli auhinna majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.

1977. aastast oli Friedman seotud Hoover Institutioniga Stanfordi ülikooli juures.

1981. aastast töötas ta Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani juures majanduspoliitika nõustamise alal. 1988. aastal sai ta Presidendi Vabadusmedali ja Rahvusliku Teaduse medali.

Ühiskondlik tegevus ja poliitilised seisukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Friedman võttis osa ühiskondlikest debattidest. 1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning ta kaasati president Nixoni moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (Gates Commission), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistusevastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt Vietnami sõjast tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks[2].

Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel ning lõpetama nii-öelda elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi määratud pearahaga ja vanemate võimalusega vabalt kooli valida).

2005. aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile marihuaana legaliseerimise üle.[3] Ta on väljendanud arvamust prostitutsiooni dekriminaliseerimise poolt. Koos teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USA-s.[4]

Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumidele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USA-s).

Kriitikat[muuda | muuda lähteteksti]

Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980. aastatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2002. aastast annab Cato Instituut USA-s välja Milton Friedmani auhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea.

Peaministrina võttiski Mart Laar eeskujuks Friedmani raamatu "Valikuvabadus", sest see oli ainus majandusteemaline raamat, mida ta oli lugenud.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2008. Vaadatud 8. novembril 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. http://www.reason.com/news/show/29691.html
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2007. Vaadatud 8. novembril 2007.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. http://cyber.law.harvard.edu/openlaw/eldredvashcroft/supct/amici/economists.pdf

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]