Esther Duflo
.jpg)
Esther Duflo Banerjee (sündinud 25. oktoobril 1972 Pariisis) on prantsuse-ameerika majandusteadlane, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor.
2019. aastal pälvis ta koos Abhijit Banerjee ja Michael Kremeriga Nobeli majandusauhinna "eksperimentaalse lähenemise eest globaalse vaesuse leevendamisele."[1] Tema uurimistöö keskendub peaasjalikult vaesusele, arengumajandusele ja mikroökonoomilistele teemadele arenguriikides (majanduskäitumine, haridus, ligipääs teenustele). Koos Banerjeega on ta kirjutanud raamatu "Hea majandus rasketeks aegadeks" (Good Economics for Hard Times, 2019).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer • 2020 Milgrom, Wilson • 2021 Card, Angrist, Imbens • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin