Richard Thaler

Allikas: Vikipeedia
Richard Thaler
Thaler 2015. aastal
Sündinud 12. september 1945 (78-aastane)
East Orange, New Jersey
Kodakondsus Ameerika Ühendriigid
Tegevusala majandusteadus
psühholoogia
Alma mater Cornelli Ülikool
Rochesteri Ülikool (Ph.D., MA)
Case Westerni Ülikool (B.A.)
Töökoht Chicago Ülikool
Koolkond käitumisökonoomika
Saavutused käitumisökonoomika
Tunnustus Nobeli majandusauhind (2017)

Richard H. Thaler (sündinud 12. septembril 1945) on Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, kirjanik ja Nobeli majandusauhinna laureaat.

Thaler uurib majandusteadust ja psühholoogiat kombineerivat teoreetilist käitumisökonoomikat, keskendudes otsustusmehhanismide toimimisele. Karjääri jooksul on ta töötanud teiste hulgas koos Daniel Kahnemani ja Amos Tverskyga.[1]

Alates 1995. aastast töötab Thaler Chicago Ülikooli Boothi majanduskoolis Charles R. Walgreeni erilise teenistuskäigu professorina käitumisteaduse ja -ökonoomika valdkonnas.[2] 2015. aastal oli ta Ameerika Majandusühingu president.[3] 2018. aastal valiti ta Ameerika Riikliku Teaduste Akadeemia liikmeks.[4]

2017. aastal pälvis ta Nobeli majandusauhinna käitumisökonoomikasse panustamise eest.[5] Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ütles auhinda välja kuulutades, et Richard Thaleri uurimused on ehitanud silla majandusteaduse ja inimese otsustusmehhanismide psühholoogilise analüüsi vahele.[6]

Akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Thaler alustas oma akadeemilist karjääri 1974. aastal Rochesteri Ülikoolis.[7] 1977–1978 veetis ta Stanfordi Ülikoolis, õppides psühholoogiat Daniel Kahnemanilt ja Amos Tverskylt. Kahneman on hiljem öelnud, et see aasta andis Thalerile teoreetilise raamistiku käitumisökonoomika loomiseks.[8] Thaler sai selle aasta jooksul teadlastega eluaegseteks sõpradeks[9] ja nad on karjääri jooksul sageli koos töötanud.

Aastatel 1978–1995 töötas Thaler mitmel ametikohal Cornelli Ülikoolis,[7] kus töötamise ajal hakkas ta kirjutama teadusajakirjas Journal of Economic Perspectives kolumni „Anomaaliad“. See veerg ilmus aastatel 1987–1990 ja sai majandusteadlaste hulgas populaarseks, tuues käitumisökonoomika esimest korda peavoolu majandusteadlaste huviorbiiti.[8][10] 1992. aastal avaldati artikliseeria raamatuna "The Winner's Curse: Paradoxes and Anomalies of Economic Life".

Alates 1995. aastast töötab Thaler Chicago Ülikooli Boothi majanduskoolis Charles R. Walgreeni erilise teenistuskäigu professorina. Teadlasena uurib ta majandusteaduse tavapärase eelduse, ratsionaalse ja ainult omakasule mõtleva inimese tingimuse leevendamisest tulenevaid mõjusid. Oma uurimustega väidab ta, et inimesed ei käitu majanduslikke otsuseid tehes alati nii optimaalselt, nagu klassikalistes majandusteaduslikes mudelites eeldatakse.

Nobeli auhind[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aastal pälvis Thaler Nobeli majandusauhinna oma panuse eest käitumisökonoomikas.[5] Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia teatas pressiteates, et Thaler on „lisanud majandusliku otsustusprotsessi analüüsidesse psühholoogiliselt realistlikud oletused. Uurides piiratud ratsionaalsuse, sotsiaalsete eelistuste ja enesekontrolli piiratuse mõjusid on ta näidanud, kuidas need inimlikud omadused mõjutavad süstemaatiliselt nii individuaalseid otsuseid kui ka turumajandust tervikuna“.[11] Thaler ütles vahetult pärast auhinna väljakuulutamist, et tunnustuse suurim mõju majandusteadusele on tõdemus, et majandusagendid on inimesed ja majandusmudelid peavad seda asjaolu arvestama.[12]

Nobeli auhinna üleandmisel viibis ka Daniel Kahneman[8], kes pälvis Nobeli auhinna 2002. aastal.[9] Thaler osales Kahnemanile Nobeli auhinna üleandmise tseremoonial ja toona olid teadlased pikaajaliste sõpradena sõlminud kokkuleppe, et Kahneman teeb Thaleri võidu korral vastuteene.[13] Vastates ajakirjaniku küsimusele Nobeli auhinnaga kaasneva rahasumma kohta ütles Thaler, et ta plaanib selle kulutada nii ebaratsionaalselt kui võimalik, viidates sellega naljatades talle Nobeli auhinna toonud uurimistööle.[14]

Uurimistöö praktilised rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Richard Thaler kirjutas 2008. aastal koos Harvard Law Schooli professori Cass Sunsteiniga raamatu "Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni", kus nad tutvustavad populaarteaduslikus formaadis oma uurimusi psühholoogias ja käitumisökonoomikas. Raamatus selgitatakse libetaristliku paternalismi ideed, mille kohaselt saavad institutsioonid samal ajal mõjutada inimeste valikud ja austada nende valikuvabadust.[15][16]

Raamatut saatis lisaks müügiedule ülemaailmne populaarsus poliitikute ja valitsusametnike seas. Suurbritannia valitsus lõi 2010. aastal raamatust inspireerituna asutuse Behavioural Insights Team, mis tegeleb käitumisökonoomika rakendamisega, et saavutada ühiskondlike eesmärke.[14] Asutus on saavutanud märkimisväärseid tulemusi, nagu näiteks maksudest hoidumise vähendamine[17], elundidoonorluse, ülekaalulisuse ja e-sigarettide vallas.[14] Sarnaseid asutusi tegutseb tänapäeval paljudes riikides kokku üle 200.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Quasi‐Rational Economics" (1991)
  • "The Winner's Curse: Paradoxes and Anomalies of Economic Life" (1992)
  • "Advances in Behavioral Finance" (1993)
  • "Advances in Behavioral Finance, Volume II" (2005)
  • "Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni" (koos Cass R. Sunsteiniga, 2008, "Nudge: Improving Decisions on Health, Wealth, and Happiness")
  • "Väärkäitumine: käitumisökonoomika tagamaad" (2015, "Misbehaving: The Making of Behavioral Economics")

Eesti keelde tõlgitud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni". Tõlkinud Lauri Liider. Tänapäev, Tallinn 2018, 320 lk
  • "Väärkäitumine: käitumisökonoomika tagamaad". Tõlkinud Kristel Weidebaum. Äripäev, Tallinn 2018, 448 lk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "People Aren't Dumb. The World Is Hard". Freakonomics Radio. 11.07.2018. Vaadatud 12.11.2019.
  2. ↑ The University of Chicago Booth School of Business. "Richard H. Thaler". Vaadatud 10.11.2019.
  3. ↑ Past Presidents American Economic Association
  4. ↑ National Academy of Sciences. "Richard H. Thaler". Vaadatud 09.11.2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize (2017). "Richard H. Thaler - Facts". Vaadatud 12.11.2019.
  6. ↑ "We're all human: 'Nudge' theorist Thaler wins economics Nobel". Reuters, 09.10.2017.
  7. ↑ 7,0 7,1 The University of Chicago Booth School of Business (2018). "Richard H. Thaler - Curriculum Vitae" (PDF). Vaadatud 14.11.2019.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Cassidy, John (10.10.2017). "The Making of Richard Thaler's Economics Nobel". The New Yorker. Vaadatud 09.11.2019.
  9. ↑ 9,0 9,1 The Nobel Prize (07.11.2019). "Daniel Kahneman". Vaadatud 07.11.2019.
  10. ↑ Thaler, Richard H.; Malone, Kenny; Goldstein, Jacob (01.22.2019). "Episode 803: Nudge, Nudge, Nobel". Planet Money. Vaadatud 07.22.2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= ja |aeg= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. ↑ The Nobel Prize (09.10.2017). "Press release: The Prize in Economic Sciences 2017". Vaadatud 08.10.2019.
  12. ↑ Quran, Layla (09.10.2017). "Richard Thaler earns Nobel prize for making 'economics more human'".
  13. ↑ Drapa, Michael (06.12.2017). "Prof. Richard Thaler to receive Nobel Prize this weekend".
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Partington, Richard (09.10.2017). "Nobel prize in economics awarded to Richard Thaler". The Guardian.
  15. ↑ Kantšukov, Mark (11.10.2019). "Mark Kantšukov: käitumusliku rahanduse maestro". Postimees. Vaadatud 06.10.2019.
  16. ↑ Reeves, Richard (20.07.2008). "Why a nudge from the state beats a slap". The Guardian.
  17. ↑ Isaac, Anna (09.10.2017). "'Nudge' guru Richard Thaler wins the Nobel prize for economics". The Telegraph.
Nobel

1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer  • 2020 Milgrom, Wilson  • 2021 Card, Angrist, Imbens  • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig; 2023 Goldin

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Richard_Thaler&oldid=6099591"