Milano hertsogiriik

Allikas: Vikipeedia

Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 13951797. Kuulus Saksa-Rooma riigi alla. Kuigi hertsogiriigi territooriumi piirid sajandite jooksul korduvalt muutusid, hõlmas riik üldjoontes tänapäevast Lombardia regiooni; tähtsaimateks keskusteks olid Milano ja Pavia. Erinevatel aegadel kuulus erinevas ulatuses Milano hertsogkonna alla ka Piemonte, Veneto, Emilia Romagna ja Toscana alasid.

Milano hertsogiriik

Hertsogiriiki juhtisid aja jooksul mitmed valitsejadünastiad kellest enamik oli pärit väljastpoolt Itaaliat.

Viscontite valitsusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsogkonna lõi 1395. aastal Milano valitseja Gian Galeazzo Visconti, kes ostis esimese Milano hertsogi tiitli Saksa-Rooma keisrilt 100 000 floriini eest. Kui Viscontid ilma meesliini pärijateta 1447. aastaks kadusid, siis - hoolimata tõsiasjast, et Milano hertsogi tiitel oleks õiguslikult kuulunud Orleansi hertsogile - kuulutas Milano ennast vabariigiks. Milano Püha Ambrosiuse järgi nime saanud Ambrosiuse vabariigil ei olnud aga pikka iga. 1450. aastal haaras Milanos võimu enda kätte viimase Visconti tütrega abiellunud kondotjeer Francesco Sforza ja kuulutas ennast õigusjärgseks Milano hertsogiks.

Next.svg Pikemalt artiklis Visconti, Sforza dünastia

Prantsuse kuninga valitsusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia aastal 1494.

Kui Orleansi hertsogist 1498. aastal Prantsusmaa kuningas Louis XII sai, haaras ta kinni oma isa nõudlusest Milanole ja pagendas 1499. aastal Ludovico Sforza tema valdustest. Prantslaste käes oli hertsogkond 1513. aastani; seejärel pääsesid šveitslaste abiga taas valitsema Sforzad Ludovico poja Massimiliano näol. Aga juba 1515 haarasid Milano taas enda kätte prantslased, nüüd kuningas François I all.

1521. aastal ajasid aga hispaanlased nad välja ja andsid hertsogivõimu Massimiliano noorema venna Francesco II Sforza kätte. Kui Francesco II Sforza 1535 järglasteta suri, tõusis pärilusküsimus taas päevakorda; hertsogiriigile pretendeeris nii Saksa-Rooma keiser kui Prantsuse kuningas, lahendust otsiti üksteisevastastes sõdades.

Kuni 1554. aastani hoidis hertsogitiitlit enda käes Saksa-Rooma keiser Karl V, kes loobus siis sellest oma poja, Hispaania kuningas Felipe II kasuks. Hispaania kuninga valduses oli Milano hertsogiriik kuni 18. sajandi Hispaania pärilussõjani, mille käigus kaotati see Austriale.

Austria Habsburgide võim kestis kuni 1796. aasta Napoleoni sõdade Itaaliasse jõudmiseni. 1797. aastal loobus Habsburgide Saksa-Rooma riik Campo Formio lepinguga Milano hertsogkonnast ja sellest sai prantsuse Tsisalpiini vabariigi tuumikala.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]