Bergamo

Allikas: Vikipeedia
Bergamo

[ b'ergamo ]

Pindala 38,7 km²
Elanikke 119 534 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 45° 42′ N, 9° 40′ E
Bergamo (Itaalia)
Bergamo

Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus. Asetseb Alpide jalamil; umbes 47 km Milanost kirdes.

Linna nimi on tõenäoliselt keldi päritolu; ka tänapäeva saksakeelne Berg ('mägi') viitab linna asukohale Alpide mägisel jalamil.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Suur osa Bergamo elanikest on hõivatud kanga- ja metallitööstuses.

Bergamo rahvusvaheline lennujaam Orio al Serio asub linnast 5 km kaugusel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevane Bergamo linn asub kohas, kuhu rajasid iidse linna keltide hulka kuuluvate Tsisalpiini gallialaste cenomani hõimu inimesed. Aastal 49 eKr sai linnast Rooma omavalitsusüksus Bergomum, kus elas selle tippajal ligikaudu 10 000 elanikku. Kuna tegemist oli Friuli ja Raetia vahelise sõjatee olulise keskusega, hävitas Hunnide Attila selle 5. sajandil.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Bergamo aastal 1450

Alates 6. sajandist oli Bergamo koos Brescia, Trento ja Cividale del Friuliga ühe langobardide Põhja-Itaalia olulisima hertsogiriigi asukohaks ning sealseks esimeseks hertsogiks oli Wallaris. Peale seda kui Karl Suur oli Lombardia kuningriigi vallutanud, sai Bergamost Auteramuse (suri 816) valitseda olnud krahvkond. 19. sajandil leiti linna lähedalt oluline vahemikku 6.7. sajandini dateeritud Lombardia aare, mida hoitakse Briti Muuseumis.[2]

Alates 11. sajandist oli Bergamo sõltumatu Itaalia vald, mis osales ka 1165. aastal keiser Friedrich I Barbarossa alistanud Lombardia Liigas. Kohalikud gvelfide ja gibelliinide kildkonnad olid vastavalt Colleonid ja Suardid. Nende kahe kildkonna vaheline vaenutsemine tõi kaasa patriarh Omodeo Tasso perekonna põhja poole põgenemise ligikaudu aastal 1250; kuid Tasso naasis hiljem Bergamosse, et korraldada linna kullerite tööd. See viis viimaks keiserliku dünastia Thurn und Taxis, keda üldiselt peetakse esimese kaasaegse postiteenuse korraldajateks, tekkeni. Alates aastast 1264 oli Bergamo vahelduva eduga Milano võimu all. Aastal 1331 andis Bergamo end Böömimaa valitseja Jani võimu alla, kuid Milano Viscontid vallutasid Bergamo tagasi.

Renessanss ja nüüdisaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Peale lühiajalist Malatesta dünastia võimu all olemist (aastast 1407) läks piirkond 1428. aastal Veneetsia vabariigi kontrolli alla ning jäi sinna kuni aastani 1797. Ka tänapäeval võib nii mõnegi linna ehitise kaunistusena näha Veneetsia vabariigi sümbolit Püha Markuse lõvi.

Vahemikus 1797 ja 1815 olid Bergamo ja selle maa-alad osa Põhja-Itaalias Prantsusmaa ja Napoleoni domineerimise ajal tekkinud poliitilistest üksustest.

19. ja 20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1815. aastal sai Bergamost Viini kongressi otsusega osa Austria keisririigist. Giuseppe Garibaldi vabastas linna aastal 1859 osana Itaalia teisest iseseisvussõjast ning Bergamost sai osa Itaalia kuningriigist. Tänu panusele, mis Bergamo Itaalia ühinemisse andis, tuntakse linna ka nimega Città dei Mille ("Tuhande linn"). 20. sajandi jooksul sai Bergamost üks Itaalia kõige industrialiseeritumaid linnu.

Tegemist on ka ühega vähestest Itaalia linnadest, millele ei saanud teise maailmasõja ajal osaks suuremat hävingut.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Donizetti teater
Cappella Colleoni

Bergamol on muusikaajaloos silmapaistev koht. Bergamo Santa Maria Maggiore kirikul, mille ehitamist alustati aastal 1137, oli püsiv ja hästi dokumenteeritud rohkem kui 800 aastat kestnud muusika ja laulmise õpetamise traditsioon. Kui linn oli Veneetsia kontrolli all, imporditi ka veneetslaste muusikastiil; konkreetselt hakkas koorilaulu saatma suur instrumentaalansambel. Heliloojad, nagu näiteks Gasparo Alberti, kirjutasid mitmehäälset muusikat, kasutades kahte orelit, orkestrit ja vioolasid – muusikastiil, mida tavapäraselt seostatakse Veneetsiaga, kuid mis õitses Santa Maria Maggiore hea akustika tingimustes.

Linna järgi on saanud nime ka selle piirkonna rahvale omane rahvatants bergamasca. Linnaelanikke tuntakse nimega bergomasci ning sealsed inimesed on olnud tuntud oma janditamiste poolest: ka William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" tegelane narr Nick Bottom viitab nende tantsustiilile. See ebaharilik tantsuvorm andis Claude Debussy'le võimaluse dissonantside ja ebakorrapäraste intervallide leidmiseks oma klaveriteosele "Bergamasque'i süit".

Tuntud Bergamos sündinud muusikute hulka kuuluvad Gaetano Donizetti, Pietro Locatelli, Antonio Lolli, Gianluigi Trovesi, Roby Facchinetti, Alfredo Piatti, Fabrizio Frigeni ja Gianandrea Gavazzeni. Üks 17. sajandi alguse kõige progressiivsemaid heliloojaid Claudio Monteverdi järel oli Alessandro Grandi – Bergamo kapellmeister (maestro di cappella) aastani 1630, mil ta katku suri. Tema ametikoha võttis aga üle veelgi progressiivsem helilooja Tarquinio Merula, kes on varajase sonaadi üks alusepanijaid.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Bergamole
Città Alta vanalinnatänav
  • Santa Maria Maggiore kirik (12.–18. sajand)
  • Bergamo toomkirik (Duomo)
  • Palazzo della Regione 12. sajandist
  • Carrara Akadeemia galerii (Galleria dell'Accademia Carrara)
  • Cappella Colleoni

Linn jaguneb kaheks osaks: Bergamo Alta ehk Üla-Bergamo mäe otsas kesk- ja renessansiaegse vanalinnaga ning moodne Bergamo Bassa ehk All-Bergamo selle all. Kahte linnaosa ühendab lisaks käänulisele tänavale ka köisraudtee.

Città Alta[muuda | muuda lähteteksti]

Ülalinna keskmeks on Piazza Vecchia. Selle ümbritsevate ehitiste hulgas on 16. sajandi lõpus ehitatud Biblioteca Civica, 12. sajandist pärinev kohtuhoone Palazzo della Ragione ja 12. sajandi Torre del Commune igal õhtul kell 10 lööva kellaga.

Arkaadid ühendavad Piazza Vecchiat Piazza del Duomoga. Seal asuvad klassitsistlik toomkirik, 1476. aastal kondotjeer Bartolomeo Colleoni hauakambrina ehitatud kaunis Colleoni kabel ja romaani stiilis Santa Maria Maggiore kirik.

Città Bassa[muuda | muuda lähteteksti]

All-linna olulisim kultuuriobjekt on Galleria dell'Accademia Carrara kunstigalerii, kus võib näha muuhulgas Pisanelli, Mantegna, Giovanni Bellini, Botticelli, Tiziani, Raffaeli ja Perugino teoseid. Esindatud on ka muu Euroopa kunstnikud.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Bergamos on sündinud maalikunstnik Lorenzo Lotti, 15. sajandi kondotjeer Bartolomeo Colleoni, helilooja Gaetano Donizetti, skulptor Giacomo Manzù ja bass-bariton ooperilaulja Alex Esposito[3].

Bergamos tegutsesid ka maalikunstnikud Giovanni Paolo Cavagna, Francesco Zucco ja Enea Salmeggia ning kõik nad on teinud töid Santa Maria Maggiore kirikusse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]