Juhan Tork

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juhan Tork (17. oktoober 1889 Tartu3. august 1980 Toronto) oli eesti psühholoog, ajaloolane, kasvatusteadlane, haridustegelane ja koolijuhataja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Tork sündis 17. oktoobril 1889 Tartus majaomanike Andres ja Viiu Torgi peres.

1905. aastal lõpetas Tork Tartu linnakooli ja aastatel 1905–1906 õppis Valgas pedagoogilistel kursustel. 1910. aastal astus Tork Tartu ülikooli filosoofia-ajalooteaduskonda, mille lõpetas 1914. aastal ajaloolasena. Katsed jätkata õpinguid Peterburis ja Moskvas jäid sõja tõttu pooleli ja 1919. aastal sai temast Tartu Õpetajate Seminari direktor. 1921. aastal täiendas Tork ennast Leipzigi ülikoolis, kus kuulas teiste seas Johannes Volkelti, Felix Kruegeri ja eksperimentaalpsühholoogia rajaja Wilhelm Wundti loenguid. 1921. aastal rajas Tork Tartu Õpetajate Seminari juurde eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. 1923. aastal jätkas ta õpinguid Hamburgis, kus tema õpetajate seas olid diferentsiaalpsühholoogia rajaja William Stern ja filosoof Ernst Cassirer. Alates 1925. aastast õpetas Tork õppeülesande täitjana Tartu ülikoolis mitmesuguseid pedagoogikaaineid, muude kursuste kõrval ka psühhodiagnostikat. 1933. aastal võttis ta vastu haridusministeeriumi pakutud ülesande määrata kindlaks Eesti koolilaste intelligentsus. Selle praktilise ülesande käigus koostas Tork sobilikud vaimsete võimete mõõtmise testid ja uuris nende abil kokku 12 606 Eesti koolilast. Oma uurimistöö tulemused vormistas Tork doktoritööks („Eesti laste intelligents"), mis promoveeriti 23. septembril 1939. See oli Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Töö oponendid olid Alfred Koort ja Konstantin Ramul.

Vähem kui aasta pärast (aastal 1940) algas Nõukogude okupatsioon. Üks esimesi asju, mis uuele võimule ette jäi, oli Juhan Torki doktoritöö, mis tunnistati Vassili Orava suu läbi reaktsiooniliseks ja antimarksistlikuks, kuna see julges väita, et haritlaste lapsed on keskmiselt vaimselt võimekuselt veidi taibukamad kui lihttööliste järeltulijad. 1940. aastal pärast juunipööret vallandati Tork Tartu ülikoolist. 1944. aastal põgenes Tork Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale. 1945. aasta sügisest kuni 1949. aasta kevadeni oli Tork Hanau põgenikelaagris eesti gümnaasiumi direktor ja Balti ülikooli õppejõud. Põgenikelaagrist kirjutas ta kirja Ameerika tolle aja ühele kõige väljapaistvamale psühholoogile Edward Lee Thorndike’ile (1874–1949), kes oli Torki uurimustest teadlik ja pidas neid esmaklassilisteks. Thorndike soovitas Saksa haridusministeeriumil Tork tööle võtta, kuid ta keeldus Leipzigi ülikooli pakkumisest. Aastal 1949 emigreerus Tork Uus-Meremaale, mis tundus olevat Punaarmeest piisavalt ohutus kauguses. Tänu oma teadmistele ja keelteoskusele sai ta peagi jätta lihttööliseameti saapavabrikus ning asuda tööle Wellingtoni raamatukogu bibliograafina, kellena ta töötas kuni pensionini. 1968. aastal kolis ta poja juurde Torontosse, kus ta suri 1980. aastal, olles 91-aastane.

Ametikohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1909–1913 – algkooliõpetaja Tartus
  • 1914–1917 – õpetaja Troitskis ja Daugavpilsis
  • 1917–1918 – õpetaja Rakveres
  • 1918–1919 – Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi õpetaja ja direktor
  • 1919–1932 – Tartu Õpetajate Seminari direktor
  • 1925–1935 – Tartu ülikooli pedagoogikaõppejõud
  • 1932–1941 – Tartu linna 15. algkooli juhataja
  • 1941–1942 – Tartu õhtugümnaasiumi õpetaja
  • 1942–1944 – teadur Tartu ülikooli psühholoogia ja psühhotehnika instituudis. Peale selle ka lektor õpetajate ettevalmistuskursustel, Tartu Naisühingu käsitöökoolis ja Tartu Naisseltsi majapidamiskoolis, Tartu Õdedekoolis, kõrgemas kunstikoolis Pallas.
  • 1944–1945 – bibliograaf Grazi ülikooli raamatukogus
  • 1945–1949 – eesti gümnaasiumi direktor Hanau põgenikelaagris ja õppejõud Balti ülikoolis

Juhan Tork ja rahvusliku haridussüsteemi loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Torki tähtsamate tööde valmimine ja avaldamine langes kokku rahvusliku haridussüsteemi loomisega, mil asuti välja töötama eesti kooli kõige sobivamat astmestikku, õpetajaid ettevalmistava kooli tüüpi ja õppekavasid. Tuli soetada koolikirjandus ja luua eesti pedagoogikateaduse alused. Kogu haridussüsteemi korraldamise põhilähtekohaks pidas J. Tork hariduse sisu määratlemist, hariduse eesmärkide õiget püstitamist ja väärtustamist. Haridustegevuse tsentrumiks oli Torki vaadetes indiviid isiksusena, kelle omadusi tuleb õigel ajal tundma õppida, et neid õigesti suunata. Kulutustest haridusele oleks õige vähe kasu, kui inimest kõige sobivamal kohal ei rakendata. Siin nägigi Tork intelligentsitestide laia rakendust ja selle alusel kutsenõuandluse korraldamist.

Torki vaadete järgi olgu:

  1. haridus iga kodaniku eesõigus, kuid haridussüsteem ja -seadusandlus peavad hoiduma veast hariduse maksimumprogrammi kõikidele üht moodi peale sundimast;
  2. pedagoogika põhialuseks indiviidi valikuvabaduse tunnustamine, valiku eetiline suunamine, eesmärkide selgepiiriline väljapakkumine.

„Eesti laste intelligents”[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusministeeriumi palvel ja doktoritöö raames läbi viidud uurimus „Eesti laste intelligents” jäigi Juhan Torki ainsaks tõsiseks uurimuseks.

Ülesande välja selgitada Eesti algkoolide lõpetajate intelligentsitase sai Tork 1933. a. jaanuaris haridusministeeriumi koolinõunike nõupidamisel. Üks põhjus, miks haridusministeerium Torkile sellise ülesande andis, oli soov teada saada, milline on eesti koolilaste vaimne tase, võrreldes teiste maadega. Et mõõta eesti laste vaimseid võimeid, tuli kõigepealt luua sobilik instrument. Tork kasutas Rahvuslikku intelligentsus testi (NIT – National Intelligence Test). Testi avaldajaks oli tuntud Ameerika psühholoog Robert Yerkes (1876– 1956), kes on ajalukku läinud eelkõige oma originaalsete šimpansi käitumise uurimustega ja Yerkesi-Dodsoni seadusega. See test oli Esimeses maailmasõjas Ameerika Ühendriikide armee tarbeks loodud „Sõjaväe alfa- ja beetatesti” tsiviilversioon, mis sai väga suure populaarsuse. Omal ajal olid NIT testid laialdaselt kasutatavad õpilaste intelligentsi määramisel. Valikut mõjutas ka see, et neil testidel oli kaks teineteist täiendavat skaalat, millest kumbki omas veel kaks paralleelvormi. Et Eestis puudusid senini normeeritud testid ning seega ka võrdlusvõimalused, siis oli oluline omada korraga nelja testiseeriat, kuigi see paisutas ülesande ulatuse.

Testimine kestis mitu aastat ja lõpuks kogunes 151 200 vastuselehte, millest enamus olid Torki enda korjatud. Kasutatud testivihikutes oli 12 lehekülge ja käsiteldavad testid sisaldasid kogusummas ligi 1000 ülesannet, iga skaala täitmine nõuab umbes 30 minutit aega. Testid olid mõeldud 3. kuni 8. õppeaasta õpilastele. Testide kodeerimine oli aeganõudev, kestes mõnikord 18 tundi järjest. Konstantin Ramuli pealekäimisel kirjutas Tork lõpuks valmis oma venima kippuva doktoritöö teksti, mahutades selle täpselt ette antud 400 lehekülje peale. Tööl oli küll ulatuslik ingliskeelne kokkuvõte, kuid ka see ei aidanud palju kaasa tulemuste laiemale levikule ja tuntusele.

Valitud testide tõlkimisel eesti keelde ja nende kohandamisel Eesti oludele püüti püsida võimalikult originaalilähedane. Tulenevalt testimispiirkondade erinevusest (Põhja-Ameerika vs Eesti) olid teatud kohandused/muudatused siiski vajalikud, näiteks on ingliskeelsed isikunimed asendatud eestikeelsetega, nähtustele igapäevasest elust, mis on Eestis tundmatud, on püütud leida vasted meie oludest, kirjanduslikud ülesanded ameerika ja inglise kirjandusest on kantud eesti kirjandusse jne. Üksikülesannete kohandamisel kasutati piiratud ulatuses enne testide trükkimist suulist katsetamist üksikute õpilastega ja nõupidamist mõne kogenud asjatundjaga. 

Uurimus „Eesti laste intelligentsus“ koosneb kümnest peatükist. Olulisemateks saavutusteks loetakse:

  1. Uuringus antakse põhjalik ülevaade intelligentsuse erinevatest käsitlustest Saksamaal, Prantsusmaal, Ameerikas ja Inglismaal. Torkile sümpatiseerib enim William Sterni (üldine võime) ja Charles Spearmani (intelligentsuse üldtegur ehk g-faktor) intelligentsusekäsitlus.
  2. Uuringus käsitletakse põhjalikult ja järjekindlalt intelligentsustestide reliaablust, valiidsust ja normeeritust. Tork esitab reliaabluskoefitsiendid koos vea hinnanguga. Uuringu käigus lõi Tork ka eesti laste intelligentsusnormid (aluseks oli võetud nii vanus kui koolis käidud aastate arv). Tork teisendas kõik tulemused standardnormaaljaotusele. [lapse vaimne vanus kuudes (intelligentsustesti skoor) : lapse eluiga kuudes] x 100 = lapse IQ-number
  3. Tork esitas oma töös ka võimalikke põhjuslikke seletusi avastatud nähtustele (ei piirdunud vaid kirjeldamisega).
  4. Tork kohandas Eesti oludele 20 võimekuse alatesti (A- ja B-skaalad, kummaski 5 testi), igaüks kahes versioonis.

Alatestide nimetus ja olemus:

  1. Aritmeetika. Ühe tundmatuga sõnalised aritmeetikaülesanded.
  2. Arvutamine. Nelja aritmeetilise tehte sooritamine nii täisarvude kui murdudega.
  3. Lause lõpetamine. Ühe või kahe lüngaga lause, kus ülesandeks leida sobiv(ad) sõna(d), mis teeb/teevad lause arusaadavaks ja õigeks.
  4. Informeeritus. Leida sobiv sõna.
  5. Mõiste sisu tundmine. Ülesandeks leida etteantud mõistele 2 iseloomulikku omadust 5 valiku hulgast.
  6. Sõnavara. Vastamine kas-tüüpi küsilausetele erinevate objektide omadustest.
  7. Samasus-vastandlikkus. Ülesandeks on hinnata, kas etteantud sõnad on samatähenduslikud või erinevad.
  8. Analoogiasuhte hindamine. Etteantud kahe sõna vahelise suhte ülekandmine teistele etteantud sõnadele.
  9. Sümbol-number-kodeerimine. Lähteinfona on antud kaherealine ning üheksaveeruline tabel, mille ühes reas paikneb 9 erinevat graafilist sümbolit – ruut, kolmnurk jne. Tabeli teine rida seab iga sümboliga vastavusse mingi ühekohalise numbri. Ülesandeks on selle etteantud sümbol-number-seose ülekanne järgmistele juhuslikus järjekorras esitatud sümbolitele.
  10. Võrdlus. Ülesandeks on hinnata kahes tulbas esitatud mitmekohaliste numbrite, perekonnanimede, graafiliste sümbolite samasust.

Uurimuse peamised tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti laste keskmised intelligentsusskoorid ei ole Ameerika eakaaslastest allpool, nagu ilmselt kardeti, vaid hoopis pisut kõrgemad.
  • Maakooliõpilased olid IQ tasemelt keskmiselt ühe klassi võrra madalamal tasemel, võrreldes linnakoolilastega.
  • Laste arvu suurenemisega perekonnas vähenes laste IQ. See langus oli eriti märkimisväärne alates kolmandast lapsest.
  • Pole vahet perekonnas esimesena ja teisena sündinud laste IQ-l, kuid kolmanda, neljanda ja viiendana sündinud laste keskmine IQ tase on veidi madalam kui esimesena või teisena sündinud laste oma.
  • Mida bioloogiliselt sarnasemad ja mida rohkem on kahel inimesel ühiseid geene, seda sarnasemad on ka nende vaimsed võimed. Sellest järeldas Tork, et märkimisväärne osa vaimsetest võimetest peab olema pärilik.
  • Kõrgema sotsiaalse positsiooniga peredest pärit lastel on reeglina paremad IQ tulemused.
  • Vanemate vanusel pole laste intelligentsusele erilist mõju.
  • Oluline mõju laste IQ-le on vanemate vanusevahel: mida suurem oli vanemate vanusevahe, seda väiksemad kippusid olema lapse IQ skoorid.
  • Eesti laste IQ korrelatsioon vanemate haridusega on märgatavalt suurem kui korrelatsioon vanemate varandusliku seisuga.
  • Rassi füüsilised tunnused (näiteks pikkus) korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega: Lääne-Balti rass on vaimselt arenenum kui Ida-Balti rass.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Tork abiellus Marie Helene Kabiniga (1892–1985) 7. juulil 1889 Tartus. Neil sündis 3 last: poeg Ilmar (1916), tütar Virge (1919) ja poeg Andres (1926).

Juhan Torki teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tork, J. (1923). Lugemise õpetamisest: õpetajatele ja lastevanematele; Tartu: Odamees-Carl Sarap.
  • Tork, J. (1925). Seminaride kaitseks; Tartu: H. Laakmann.
  • Tork, J. (1929). Tartu Õpetajate Seminar Eesti iseseisvuse päevil; Tartu: Tartu Õpetajate Seminari Vilistlaskogu.
  • Tork, J. (1935). Karakter: karakterist ja karakteri kujundamisest; Tartu: Eesti Noorsoo Karskusliit.
  • Tork, J. (1935). Kilde meie rahvusliku hariduse problemaatikast; Tallinn: Eesti Ühistrükikoda.
  • Tork, J. (1940). Eesti laste intelligents: pedagoogiline, psühholoogiline ja sotsioloogiline uurimus; Tartu: Tartu Ülikool.
  • Tork, J. (1993). Seisata, rändur!: mälestusteraamat; koostanud Klement, V., Tork, A.; Maarjamaa, Brampton, Kanada.

Juhan Torkiga seotud artiklid ajalehes Postimees[muuda | muuda lähteteksti]

  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 186, 11. august 1932, lk 4 – „Üldine kasvatusõpetus".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 92, 21. aprill 1933, lk 2 – „Küllalt sõnu! Keskkool ootab julget tegu".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 134, 18. mai 1934, lk 7 – „Intelligentsi uurimised maal".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 191, 17. juuli 1935, lk 2 – „Parandatagu uue palgaseaduse projekti oluline puudus. Kas nõuavad meie kooli ja riigi huvid paljude algkooliõpetajate palkade suurt vähendamist?".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 282, 16. oktoober 1935, lk 7 – „Juhan Tork, Tartu linna 15. algkooli juhataja, Tartu Õpetajate Seltsi esimees, sünd. 1889. aastal Tartus".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 35, 6. veebruar 1936, lk 3 – „Eestis teostati intelligentsi rekorduurimus".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 108, 23. aprill 1936, lk 7 – „Muljeid tänapäeva Saksamaast".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 174, 2. juuli 1936, lk 7 – „Tartu tütarlastegümnaasiumi direktoriks valiti J. Tork”.
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 186, 14. juuli 1936, lk 7 – „J. Torki ei esitatud direktoriks kinnitamiseks".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 254, 20. september 1936, lk 1 – „Valiti esindajad Õpetajate Kotta".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 22, 23. jaanuar 1937, lk 7 – „Õpetajad Vene kooliküsimusi sõelumas. Vene pedagoogika õhtu leidis erakordselt elavat vastukaja. Milline on Vene tänapäeva kool".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 62, 4. märts 1937, lk 3 – „Sada aastat hariduslätteks eestlastele. Tartu linna 15. alg. 100-a. juubelipidustused leiavad laialdast tähelepanu".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 105, 19. aprill 1937, lk 5 – „Revolutsioonist eesti kooli loomisele."
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 226, 23. august 1937, lk 2 – „Õpilaste vaimne intelligents selgitatud. Suur uurimus lõpule jõudmas".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 227, 24. august 1937, lk 4 – „Kool kasvatagu tugevat iseloomu. Algas Tartu õpetajatepäev 400 osavõtjaga".
  • Postimees (Tartu : 1886–1944) nr 249, 15. september 1937, lk 7 – „15. algkooli juhataja vabastati koolitööst".

Liidud[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]