Jaak Varik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaak Varik (1905)

Jaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond9. juuli 1941 Jõhvi) oli eesti vaimulik.[1]

Ta oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost aastail 19231941.

Alates 1931. aastast oli Jaak Varik ka Eesti Kiriku peatoimetaja. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku hooldaja.

1941. suvel varjas ta end Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond, abikaasa ja tütar arreteeriti. J.Varik andis end vabatahtlikult ja ta hukati 1941. aastal suvel hävituspataljonlaste poolt[2].

Jaak Varik koos pojaga, Jaak Varik jun. maeti Rakvere Kolmainu kalmistule 22.08.1941.a. Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse[3].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Varik oli abielus Gertrud Veronika Raamiga. Nende poeg Jaan Varik oli samuti kirikuõpetaja. Teine poeg Jaak (1916–1941) hukati 1941. aastal suvel Nõukogude repressiivorganite poolt. Jaak Varik jun. rühmaülem 1. suurtükiväegrupis Narvas ja hiljem Punaarmee 627. kergesuurtükiväepolgus korraldas Saksa-Vene sõja algupäevi metsavendade grupi rünnaku Kiviõli raudteejaamale ja langes 7. juulil 1941 Kiviõli piirkonnas haavatuna punaste kätte ning tapeti.

Tütar Gertrud (6. oktoober 1914 Tartu – 29. aprill 1982) oli Jaan Kiivit seeniori abikaasa. Teise tütre Irene abikaasa Ferdinand Veike oli Eesti Nukuteatri esimene peanäitejuht. Kolmas tütar Veronika (Holz) põgenes sõja ajal kodumaalt ja suri Austraalias.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Masing, Uku 2006. Uskuda, elada: 59 kirja Kiivitile. Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 391
  2. Jõhvi hirmupäevad. Praost Varik oli sunnitud end ise bolševike kätte andma, Virumaa Teataja, 25. oktoober 1941, nr 33, lk 3
  3. Jõhvi suurkujud, johvimuuseum.ee (vaadatud 09.09.2020)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]