Aleksander Raudsepp
|
See artikkel räägib haridustegelasest; loomaarsti kohta vaata artiklit Aleksander Raudsepp (loomaarst) |
Aleksander Raudsepp (20. august 1884 Aru vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 28. september 1982 Toronto) oli eesti haridustegelane ja koolijuht ning sõjaväelane Venemaal ja Eestis (leitnant).
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
Alghariduse omandas ta 1900. aastal Aru ministeeriumikoolis ning kesk- ja kutsehariduse Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1905. aastal.
Ta tegi 1910. aastal Pärnus nõutavad eksamid ja astus 1911. aastal Tartu Ülikooli füüsika–matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1915. aastal.[1] Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Tsaariajal[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1905–1909 oli ta õpetaja Kodaveres kihelkonna- ja Kokora ministeeriumikoolis. Aastatel 1909–1910 õpetas ta Pärnu linnakoolis. Sealt viis ta rühma noori lauljaid 1910. aasta laulupeole Tallinna.
1915. aastal mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta. Läbis Petrogradis sõja-aja inseneriväe kursuse ning saadeti ohvitserina rindele.[1] Revolutsiooni segadustes pääses kodumaale, kus asus Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi matemaatikaõpetajaks.
Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]
Sügisel 1918 oli ta Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumi asutaja.
Teenis Vabadussõjas lõunarindel 8. jalaväepolgu insenerikomando ülemana.
Suvest 1919 kuni 1920. aastani oli ta Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumi direktor. Ta õpetas samal ajal ka Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ning oli Võru linnavolikogu esimees. Aastatel 1920–1921 oli ta Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktor Tartus ja kuni 1924. aastani sama kooli matemaatika ja kosmograafia õpetaja.
Ta oli aastatel 1922–1925 Tartu maavalitsuse haridusosakonna juhataja. Peamine tegevus oli sõja pool laastatud koolivõrgu taastamine, koolimajade, õppeabinõude, õpikute ja õpetajate leidmine. 1925–1928 oli ta Tartumaa ja ka Tartu linna koolinõunik.
Aastatel 1928–1932 oli ta Tartu Tehnikagümnaasiumi direktor.[2] 1931. aasta suvel võttis linna haridusnõukogu vastu otsuse likvideerida Tartu Tehnikagümnaasium ja Reaalgümnaasium ning luua nende baasil Tartu Poeglaste Gümnaasium. Kooli direktoriks sai Tehnikagümnaasiumi direktor Raudsepp ning inspektoriks Reaalgümnaasiumi inspektor Karl Maasik.[3] Raudsepp juhtis Tartu Poeglaste Gümnaasiumi kuni 1934. aastani ja asutas seal ka õhtuse täienduskooli.
Ta oli aastatel 1934–1939 Valga Ühisgümnaasiumi direktor.[4] Ta asutas sama kooli juurde Valga Kaubanduskooli ja oli selle esimene juhataja. Ta oli aastatel 1939–1944 Petseri Gümnaasiumi direktor.[4] [5]
Okupatsioonide ajal[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude teise okupatsiooni ajal vallandati ta 1941. aastal sellelt ametikohalt, kuid jätkas seal õpetajana. Saksa teise okupatsiooni ajal sai ta uuesti direktoriks. 1943. aastal nimetati ta Petseri maanõunikuks.[6]
Paguluses[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aastal põgenes ta koos perekonnaga Saksamaale. Oli Lübeckis ja Lingenis põgenikelaagi Eesti Gümnaasiumi õpetaja. Aastatel 1950–1952 elas ta Inglismaal.
1952. aastal emigreerus ta koos perekonnaga Kanadasse, Töötas mõnda aega õunafarmis ja lühikest aega ka suurkaubamaja kataloogide pakkimise osakonnas. Ta elas hiljem oma noorema tütre Eevi Liis Jõgi-Jaaguste perekonnas.
Oli Eesti Abistamise Komitee algpäevadel tegev selle organisatsiooni sekretärina.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli Aru mõisa puusepp Mihkel Raudsepp. Perekonnas oli 10 last, kellel tuli juba varakult tööle asuda.
Ta suri 28. septembril 1982 Torontos ajurabanduse tagajärjel. Ta tuhk maeti Toronto Yorki kalmistule abikaasa ja poja kõrvale. Hiljem maeti ka noorema tütre tuhk nende kõrvale.
Aleksander abiellus Tartus oktoobris 1915 kaksik Elsa Johanna Jõksiga (1892 Tartu – 1980 Toronto, Kanada).
Neil oli kolm last: Poeg Oviid (1919 Võru – 1957 Chicago, USA), kes õnnetu kukkumise tagajärjel Eesti Ohvitseride Koolis kaotas pool jalga. Tütar Maia Helga Zirk (1921 Tartu – 2008 Leicester, Inglismaa) õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas arstina Eestis ja Saksamaal ning pärast sõda Inglismaal. Tütar Evi Liis Jõgi-Jaaguste (1926 Tartu – 2014 Toronto, Kanada) oli pangateenistuja ja tegev Kanada eesti ühiskonnas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Päälinna sõjawälja – inseneride kooli lõpetas". Postimees. 6. juuli 1916. Vaadatud 22.06.2017.
- ↑ "Uued koolijuhatajad Tartus". Kaja. 23. august 1928. Vaadatud 22.06.2017.
- ↑ "Jüripäew Tartu koolides". Sõnumed. 27.06.1931. Vaadatud 22.06.2017.
- ↑ 4,0 4,1 "Walga ja Petseri gümnaasiumide direktorid wahetawad kohti". Postimees. 9. september 1939. Vaadatud 22.06.2017.
- ↑ "Petseri gümnaasium 25-aastane". Postimees. 25. jaanuar 1944. Vaadatud 22.06.2017.
- ↑ "Maanõunikud Petserimaal". Postimees. 3. august 1943.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Miina Härma Gümnaasiumi direktorid
- Tartu linnavolikogu liikmed
- Venemaa keisririigi sõjaväelased
- Esimese maailmasõja veteranid Eestis
- 8. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis
- Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased
- Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Eestlased Saksamaal
- Eestlased Kanadas
- Sündinud 1884
- Surnud 1982