Vanda Juhansoo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vanda Juhansoo (kuni 15. veebruar 1939 Johanson; 23. mai (vkj) / 4. juuni 1889 Musta karjamõis, Ahja vald, Võnnu kihelkond, Tartumaa[1]25. juuli 1966) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog, kes on tuntud ka "Valgemetsa nõiana".

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1908. aastal eksternina keskkooli ja õppis aastatel 1909–1914 Helsingi kõrgemas kunsttööstuskoolis (Taideteollisuuskeskuskoulu; asus Ateneumi majas) sisekujundust ja keraamikat.

Hiljem täiendas ta end õppereisidel Itaalias, Prantsusmaal, Soomes, Türgis, Egiptuses, Hispaanias, Hollandis ja Saksamaal.[2]

Aastatel 1914–1918 töötas ta joonistusõpetajaks Beljajevi Eragümnaasiumi Tallinnas. 1918. aastal asus ta elama Tartusse, kus temast sai tunnustatud kunstiõpetaja. Algul töötas ta kaubanduskeskkoolis ja õhtugümnaasiumis, alates 1922. aastast Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi koolis. Alates 1945. aastast õpetas ta ka Tartu 6. Keskkoolis. Õpetajaametit pidas ta kokku 43 aastat, jäädes pensionile 1957. aastal.

Kuulus soroptimistide klubisse ja külastas 1938. aastal soroptimist-klubide kongressi Amsterdamis.[3]

Maja ja aed Valgemetsas[muuda | muuda lähteteksti]

1931. aastal ostis Juhansoo endale krundi Valgemetsa, kus ehitas ja sisustas endale kodu. Ta kujundas ise nii maja, mööbli kui ka aia.

Eri taimeliikide, looduslikest materjalidest kompositsioonide, figuuride, kivide ja laternatega kaunistatud aed Valgemetsas oli kuulus kogu Eestis ning turiste käis tema juures kogu NSV Liidust ja välismaaltki.

Vanda Juhansoo on maetud oma koduaeda põliste puude alla Ahja jõe kaldanõlval. Oma kodu ehk nn nõiamaja pärandas ta perekond Michelsonile. 1985. aastal müüdi koht praegustele omanikele, kes on teatanud, et ei soovi turiste võõrustada.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kunstiloomingut ja käsitööd eksponeeriti nii Eestis kui ka välismaal, käsitöökavandeid ilmus ajakirjades Eesti Naine, Maret ja Taluperenaine.

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Käsitöökirjad I" . Koostaja Ebba Saral, illustreerija Vanda Johanson. Tartu Naisseltsi käsitöökoda. Tartu 1924
  • Vanda Johanson, Elna Häkkinen. "Kodu ilustamisest". Agu nr 9/1925. Lk 268-269
  • "Mõningaid näiteid soomepärasest mööblist ja puutaldrikutest moodsas kodus". Maret nr 6/1937
  • "Aafrika pinnal". Eesti Naine nr 9/1939. Lk 137-138
  • "Elefantiini saarel". Eesti Naine nr 10/1939. Lk 151-152

Näitusi[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1912 − Noor-Eesti alaline kunstinäitus: keraamika
  • 1918 − Pallase I kunstinäitus: tikandid
    • Pallase II kunstinäitus: portselanmaal, tekstiil
  • 1919 − Eesti kunsti ülevaatenäitus: tikandid
  • 1929 − Eesti kodukäsitöö näitus Helsingis, töid ostis Helsingi Tarbekunsti Muuseum
  • 1932 − Eesti Põllumeeste Seltsi näitus: kogu tikitud käsitöid
  • 1936 − näitus Pariisis
  • 1937 − Stockholmi kodutööstuse näitus: tikitud linad, linikud
  • 1938 − näitus Berliinis, tikitud linad, linikud
  • 1939 − Eesti naiskunstnike tööde näitus Tallinnas: kootud ja tikitud esemed
  • 1945 − tarbekunstinäitus Tallinnas: tikitud lina ja linik

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva Talurahvamuuseumi peahoone II korrusel on avatud püsinäitus Vanda Juhansoo kohta.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]