Mererajoon
Mererajoon oli Tallinna linnarajoon aastatel 1945–1991. Mererajoon oli nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim Tallinna linnarajoon.
| Asutatud | 1945 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1991 |
| Tegevuspiirkond | Tallinna Linna Mererajoon |
| Tallinna Linna Mererajooni TSN/RSN TK esimees: |
Kalju Ots Aade Saade |
| Peaorgan | Tallinna Linna TSN/Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu |
| Emaorganisatsioon | Tallinna Linna Mererajooni TSN/Tallinna Linna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu |
|
1945–1977 Tallinna Linna Mererajooni TSN TK 1978–1990 Tallinna Linna Mererajooni RSN TK 1990-1991 Tallinna Linna Mere Rajoonivalitsus 1991–1993 Tallinna Ida Rajoonivalitsus[1] | |
Aastatel 1991–1993 kandis nime Idarajoon.
Mererajoon moodustati 18. mail 1945 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusga Tallinna linna rajoneerimise kohta ning oli sel ajal üks neljast Tallinna linnarajoonist koos Nõmme rajooni, Kopli rajooni ja Keskrajooniga.[2]
Haldusorganid[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni § 124. kohaselt oli Riigivõimuorganiteks linnades, rajoonides, Tallinna linnarajoonides, alevites ja maa-asulates vastavad rahvasaadikute nõukogud ning § 132. kohaselt Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks olid nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed.
Pikemalt artiklites Tallinna Linna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu ja Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee- Pikemalt artiklis EKP Tallinna Linna Mere Rajooni Komitee
Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]
1945. aastal moodustatud Tallinna Linna Mererajooni kuulus linna idapoolne osa koos linnaga liidetud Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku küla ja Kose maa-aladega, mille piirideks on Mere puiestee alates Tallinna lahest, Viru väljak, Tartu maantee linna administratiivpiirini ja linna administratiivpiir Tallinna laheni Meriväljal.
Mererajoon hõlmas Tallinna idapoolse osa, sealhulgas Mere puiestee ja Tartu maantee vahelise osa kesklinnast, Kadrioru, Pirita, Merivälja, Kose, Mõigu, Ülemiste ja mitu muud väiksemat linnaosa ning kogu Lasnamäe.[3]
Aastast 1963 kuulus Mererajooni koosseisu Maardu linn. 1967. aastal liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega, Tallinna linna Mererajooni territooriumiga 294 ha suurune osa ((Muuga aianduskruntide maa-ala) Harju rajooni Viimsi külanõukogu territooriumist. [4]
Territoorium oli 57,6 km²[5], koos Mererajoonile alluva Maardu linnaga 80,2 km².
Mererajooni piirkond oli jaotatud 1971. aastast valimisringkondadeks:
- Tallinna valimisringkond nr. 16: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Tallinna lahest Põhja puiestee majani nr. 27 (välja arvatud), Põhja puiestee Pika tänavani, Pikk tänav Saia käiguni, Saia käik Raekoja platsini, Raekoja plats Raekoja tänavani, Raekoja tänav Viru tänavani, Viru tänav Viru väljakuni, Viru väljak Lomonossovi tänavani, Lomonossovi tänav Laikmaa tänavani, Laikmaa tänav (majad kaasa arvatud) Narva maanteeni, Narva maantee majadeni nr. 12 ja 17 (majad kaasa arvatud), Narva maantee maja nr. 17 juurest mõtteline joon üle Mere tänava Paadi tänavani, Paadi tänav Tallinna laheni.
- Tallinna valimisringkond nr. 17: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Tallinna lahest Paadi tänavani, Paadi tänav ja mõtteline joon üle Mere tänava Narva maantee majani nr. 17 (välja arvatud), Narva maantee (majad välja arvatud) Laikmaa tänavani, Laikmaa tänav (majad välja arvatud) Lomonossovi tänavani, Lomonossovi tänav majani nr. 8 (majad kaasa arvatud), Lomonossovi tänav Kreutzwaldi tänavani, Kreutzwaldi tänav Narva maanteeni, Narva maantee (majad kaasa arvatud) Tuukri põik tänavani, Tuukri põiktänav ja mõtteline joon kuni Tallinna laheni.
- Tallinna valimisringkond nr. 18: Linna osa, mille piiriks oli Lenini puiestee maja nr. 5 juurest Maakri tänavani, Maakri tänav Lennuki tänavani, Lennuki tänav Kaasani tänavani, Kaasani tänav Imanta tänavani, Imanta tänav Kingissepa tänavani, Kingissepa tänav Kolhoosi tänavani, Kolhoosi tänav Lastekodu tänavani, Lastekodu tänav üle Tartu maantee Jakobsoni tänavani, Jakobsoni tänav Kunderi tänavani, Kunderi tänav Kreutzwaldi tänavani, Kreutzwaldi tänav Lomonossovi tänavani, Lomonossovi tänav majani nr. 8, Lomonossovi tänav Lenini puiesteeni (majad välja arvatud), Lenini puiestee majani nr. 5 (kaasa arvatud).
- Tallinna valimisringkond nr. 19: Linna osa, mille piiriks oli Kreutzwaldi tänav Nikolai Gogoli tänavast Kunderi tänavani, Kunderi tänav Kuhlbarsi tänavani, Kuhlbarsi tänav Pärna tänavani, Pärna tänav Laulupeo tänavaga ristumiskohani, mõtteline joon üle Jaan Tombi tänava Vesivärava tänavani, Vesivärava tänav Faehlmanni tänavani, Faehlmanni tänav Vase tänavani, Vase tänav Gogoli tänavani, Gogoli tänav Kreutzwaldi tänavani.
- Tallinna valimisringkond nr. 20: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Tallinna lahest Tuukri põiktänavani, Tuukri põiktänav Narva maanteeni, Narva maantee (majad välja arvatud) Kreutzwaldi tänavani, Kreutzwaldi tänav Gogoli tänavani, Gogoli tänav Vase tänavani, Vase tänav Faehlmann! tänavani, Faehlmanni tänav Weizenbergi tänavani, Weizenbergi tänav Tormi tänavani, Tormi tänav Narva maanteeni, Narva maantee Filmi tänavani, Filmi tänav (majad kaasa arvatud) ja selle mõtteline pikendus kuni Tallinna laheni.
- Tallinna valimisringkond nr. 21: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Tallinna lahest Filmi tänavani, Filmi tänav (majad välja arvatud) Narva maanteeni, Narva maantee Tormi tänavani, Tormi tänav Weizenbergi tänavani, Weizenbergi tänav Faehlmanni tänavani, Faehlmanni tänav Vesivärava tänavani, Vesivärava tänav Tombi tänavani, mõtteline joon Laulupeo ja Pärna tänava ristumiskohani, Pärna tänav Kuhlbarsi tänavani, Kuhlbarsi tänav Kunderi tänavani, Kunderi tänav Jakobsoni tänavani, Jakobsoni tänav Tartu maanteeni, Tartu maantee Hermanni tänavani, Hermanni tänav Kunderi tänavani, Kunderi tänav ja mõtteline joon Johannes Kappeli tänava ja Tombi tänava ristumiskohani, Tombi tänav Mäekalda tänavani, Mäekalda tänav (majad kaasa arvatud) Kuristiku tänavani, Kuristiku tänav (majad kaasa arvatud) Narva maanteeni, Narva maantee Pirita teeni, mõtteline joon Tallinna laheni.
- Tallinna valimisringkond nr. 22: Linna osa, mille piiriks oli Jaan Tombi tänav Lubja tänavast Tombi ja Kappeli tänava ristumiskohani, mõtteline joon Kunderi tänavani, Kunderi tänav Hermanni tänavani, Hermanni tänav Tartu maanteeni, Tartu maantee Lastekodu tänavani, Lastekodu tänav Kolhoosi tänavani, Kolhoosi tänav Kingissepa tänavani, Kingissepa tänav Püssirohu tänavani, Püssirohu tänav Võistluse tänavani, Võistluse tänav Filtri teeni, Filtri tee Järvevana teeni, Järvevana tee ja mõtteline joon üle Ülemiste järve Kurnaojani, Kurna oja linna administratiivpiirini, linna administratiivpiir Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tänav (majad kaasa arvatud) Tartu maantee ja Leningradi maantee ristumiskohani, Leningradi maantee Kivimurru tänavani, Kivimurru tänav Pallasti tänavani, Pallasti tänav Majakatänavani, Majaka tänav (välja arvatud maja nr. 2) ja mõtteline joon Mäekalda tänavani, Mäekalda tänav Lubja ja Tombi tänava ristumiseni.
- Tallinna valimisringkond nr. 23: Linna osa, mille piiriks oli Kivimurru tänav Pallasti tänavani, Pallasti tänav ja mõtteline joon Pae tänava majani nr. 19 (kaasa arvatud), mõtteline joon Pae tänava maja nr. 19 juurest Suur-Paala tänavani, Suur-Paala tänav Leningradi maanteeni, Leningradi maantee linna administratiivpiirini, linna administratiivpiir Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tänav (majad välja arvatud) Tartu maantee ja Leningradi maantee ristumiskohani, Leningradi maantee Kivimurru tänavani.
- Tallinna valimisringkond nr. 24: Linna osa, mille piiriks oli Pallasti tänav Majaka tänavani, Majaka tänav (kaasa arvatud maja nr. 2) ja mõtteline joon Mäekalda tänavani, Mäekalda tänav (majad välja arvatud) Kuristiku tänavani, Kuristiku tänav (majad välja arvatud) Narva maanteeni, Narva maantee majani nr. 150 (kaasa arvatud), mõtteline joon Narva maantee maja nr. 150 juurest Leningradi maanteeni, Leningradi maantee (majad välja arvatud) Suur-Paala tänavani, Suur-Paala tänav Pae tänava majani nr. 19 (välja arvatud), mõtteline joon Pae tänava maja nr. 19 juurest Pallasti tänavani.
- Tallinna valimisringkond nr. 25: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Narva maantee maja nr. 150 (välja arvatud) juurest ja Väo tee linna administratiivpiirini, linna administratiivpiir Pirita jõeni, Pirita jõgi kuni Kabelimäeni, mõtteline joon Kabelimäe juurest üle Pirita jõe ja Kose tee Urva tänavani, Urva tänav ja mõtteline joon Narva maantee majani nr. 150.
- Tallinna valimisringkond nr. 26: Linna osa, mille piiriks oli mõtteline joon Tallinna lahest üle Pirita tee Narva maanteeni, Narva maantee majani nr. 150 (välja arvatud), mõtteline joon Narva maantee maja nr. 150 juurest Urva tänavani, Urva tänav Kose teeni, mõtteline joon Pirita jõeni Kabelimäel, Pirita jõgi linna administratiivpiirini, linna administratiivpiir Tallinna laheni.
- Tallinna valimisringkond nr. 27: Maardu alev[6].
1975. aasta alguses toimus Tallinna linna administratiivpiiride osaline muutmine, Tallinnaga liideti uusi, aga osaliselt ka vanu, maid. Mererajooniga liideti Aegna saar ning Iru ja Väo piirkonna maid.
1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mererajoonis 149 574 elanikku. Neist oli eestlasi 57 745 (38,61%), venelasi 72 329 (48,36%), ukrainlasi 8461 (5,66%), valgevenelasi 4659 (3,11%), juute 1084 (0,72%) ja soomlasi 994 (0,66%).[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee, Tallinn City Archives, TLA.R-4
- ↑ Eesti NSV Teataja, nr. 22, 30. juuni 1945
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 6. köide. Tallinn, 1992, lk. 270
- ↑ SEADLUS nr. 427 Tallinna linna administratiivpiiri muutmise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)
- ↑ A ja O : taskuteatmik. Tallinn, 1987, lk. 231
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkondade moodustamise kohta, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 30. märts 1971 Nr. 12 (279)
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32