Maahoki olümpiamängudel

Maahokit mängitakse olümpiamängudel meeste võistlusena alates 1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis, kus osales kuus võistkonda, sealhulgas neli Suurbritanniast ja Iirimaalt.

Maahoki ei kuulunud 1924. aasta suveolümpiamängude programmi Pariisis rahvusvahelise alaliidu puudumise tõttu. Rahvusvaheline Maahoki Föderatsioon (FIH, Fédération Internationale de Hockey) asutati samal aastal Pariisis vastusena olümpiamängudelt eemale jäämisele. Meeste maahokist sai püsiv olümpiaala järgmistel olümpiamängudel, 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdami.

Pikka aega domineeris India olümpiamängudel, võites aastatel 1928–1964 meeste seitse olümpiavõitu kaheksast. Hiljem domineeris Pakistan, võites aastatel 1956–1984 kolm kuld- ja kolm hõbemedalit. India võitis oma viimase maahoki olümpiavõidu 1980. aasta suveolümpiamängudel Moskvas ja Pakistan neli aastat hiljem 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses.

Alates 1972. aastast on olümpiavõitjad riigiti vaheldunud. Alates 1968. aastast on mitmed lõunapoolkera riigid võitnud medaleid meeste ja naiste maahokis, sealhulgas Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina ja Zimbabwe. Põhjapoolkera juhtivad meeskonnad on tulnud Hollandist ja Saksamaalt.

Hispaania on mitmetel olümpiamängudel meeste võistlustel üritanud kuldmedalit võita, kuid võitnud kolm korda hõbemedalid aastatel 1980, 1996, 2008 ja ühe korra pronksi 1960. Austraalia oli osalenud 11 olümpiamängudel ilma kuldmedalit võitmata, enne kui nad 2004. aastal võidu saavutasid.

Esimene naiste olümpiamäng maahokis toimus ROK-i heakskiidul 1980. aasta suveolümpiamängudel. Kunstmurul mängiti maahokimänge esmakordselt 1976. aasta olümpiamängudel Montréalis.

Kuni 1988. aasta olümpiamängudeni oli turniir kutseline, kuid FIH kehtestas kvalifikatsioonisüsteemi alates 1992. aasta mängudest. India on 11 medaliga (8 kuld-, 1 hõbe- ja 2 pronksmedalit) juhtiv riik meeste medalite üldarvestuses. Nii meeste kui ka naiste üldarvestuses on juhtival kohal Holland 17 medaliga (5 kuld-, 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit). India on juhtpositsioonil ka enim kuldmedaleid võitnute üldarvestuses.

Meeste turniirid[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal osales ainult neli riiki ja toimusid alagrupi mängud, mille tulemusel selgusid medalivõitjad. 1932. aastal toimus kolme osalenud riigi vahel turniir ja nii selgusid medalivõitjad.

Aasta	Korraldaja	Kuldmedalimäng			Pronksmedalimäng
Aasta	Korraldaja	Kuld	Tulemus	Hõbe	Pronks	Tulemus	4. koht
1908	London	Suurbritannia ( Inglismaa)	8–1	Suurbritannia ( Iirimaa)	Suurbritannia ( Šotimaa) Suurbritannia ( Wales)	Pronksi mängu ei toimunud
1912	Stockholm	Turniiri ei toimunud			Turniiri ei toimunud
1920	Antwerpen	Suurbritannia		Taani	Belgia		Prantsusmaa
1924	Pariis	Turniiri ei toimunud			Turniiri ei toimunud
1928	Amsterdam	India	3–0	Holland	Saksamaa	3–0	Belgia
1932	Los Angeles	India		Jaapan	USA		osales 3 riiki
1936	Berlin	India	8–1	Saksamaa	Holland	4–3	Prantsusmaa
1948	London	India	4–0	Suurbritannia	Holland	1–1 4–1 (kordus mäng)	Pakistan
1952	Helsingi	India	6–1	Holland	Suurbritannia	2–1	Pakistan
1956	Melbourne	India	1–0	Pakistan	Saksamaa ÜV	3–1	Suurbritannia
1960	Rooma	Pakistan	1–0	India	Hispaania	2–1	Suurbritannia
1964	Tokyo	India	1–0	Pakistan	Austraalia	3–2 lisaaeg	Hispaania
1968	México	Pakistan	2–1	Austraalia	India	2–1	Saksa FV
1972	München	Saksa FV	1–0	Pakistan	India	2–1	Holland
1976	Montréal	Uus-Meremaa	1–0	Austraalia	Pakistan	3–2	Holland
1980	Moskva	India	4–3	Hispaania	NSVL	2–1	Poola
1984	Los Angeles	Pakistan	2–1 lisaaeg	Saksa FV	Suurbritannia	3–2	Austraalia
1988	Seoul	Suurbritannia	3–1	Saksa FV	Holland	2–1	Austraalia
1992	Barcelona	Saksamaa	2–1	Austraalia	Pakistan	4–3	Holland
1996	Atlanta	Holland	3–1	Hispaania	Austraalia	3–2	Saksamaa
2000	Sydney	Holland	3–3 (5–4) karistuslöögid	Lõuna-Korea	Austraalia	6–3	Pakistan
2004	Ateena	Austraalia	2–1 lisaaeg	Holland	Saksamaa	4–3 lisaaeg	Hispaania
2008	Peking	Saksamaa	1–0	Hispaania	Austraalia	6–2	Holland
2012	London	Saksamaa	2–1	Holland	Austraalia	3–1	Suurbritannia
2016	Rio de Janeiro	Argentina	4–2	Belgia	Saksamaa	1–1 (4–3) karistuslöögid	Holland
2020	Tokyo

Naiste turniirid[muuda | muuda lähteteksti]

1980 ja 1984. aastal eraldi medalimänge ei peetud ja medalikohad selgusid alagrupi mängude põhjal. 1984. aasta USA ja Austraalia lõpetasid täpselt sama arvu punktide ja sama väravate vahega. Vastastikusel tulemusel polnud mingit tähtsust, kolmanda koha eest võeti kasutusele karistuslöögid; tulemus: 10-5 USA jaoks.

Aasta	Korraldaja	Kuldmedali mäng			Pronksmedali mäng
Aasta	Korraldaja	Kuld	Tulemus	Hõbe	Pronks	Tulemus	4. koht
1980	Moskva	Zimbabwe		Tšehhoslovakkia	NSVL		India
1984	Los Angeles	Holland		Saksa FV	USA	(10–5) karistuslöögid	Austraalia
1988	Seoul	Austraalia	2–0	Lõuna-Korea	Holland	3–1	Suurbritannia
1992	Barcelona	Hispaania	2–1 lisaaeg	Saksamaa	Suurbritannia	4–3	Lõuna-Korea
1996	Atlanta	Austraalia	3–1	Lõuna-Korea	Holland	0–0 (4–3) karistuslöögid	Suurbritannia
2000	Sydney	Austraalia	3–1	Argentina	Holland	2–0	Hispaania
2004	Ateena	Saksamaa	2–1	Holland	Argentina	1–0	Hiina
2008	Peking	Holland	2–0	Hiina	Argentina	3–1	Saksamaa
2012	London	Holland	2–0	Argentina	Suurbritannia	3–1	Uus-Meremaa
2016	Rio de Janeiro	Suurbritannia	3–3 (2–0) karistuslöögid	Holland	Saksamaa	2–1	Uus-Meremaa
2020	Tokyo

Medalid[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku 20 riiki		33	33	34	100
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	India	8	1	2	11
2.	Holland	5	6	6	17
3.	Austraalia	4	3	5	12
4.	Suurbritannia	4	2	6	12
5.	Saksamaa	4	2	4	10
6.	Pakistan	3	3	2	8
7.	Hispaania	1	3	1	5
8.	Saksa FV	1	3	0	4
9.	Argentina	1	2	2	5
10.	Zimbabwe	1	0	0	1
10.	Uus-Meremaa	1	0	0	1
12.	Lõuna-Korea	0	3	0	3
13.	Belgia	0	1	1	2
14.	Hiina	0	1	0	1
	Jaapan	0	1	0	1
	Taani	0	1	0	1
	Tšehhoslovakkia	0	1	0	1
18.	NSVL	0	0	2	2
18.	USA	0	0	2	2
20.	Saksamaa ühendatud võistkond	0	0	1	1

Mehed

Kokku 17 riiki		23	23	24	70
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	India	8	1	2	11
2.	Pakistan	3	3	2	8
3.	Suurbritannia	3	2	4	9
4.	Saksamaa	3	1	3	7
5.	Holland	2	4	3	9
6.	Austraalia	1	3	5	9
7.	Saksa FV	1	2	0	3
8.	Argentina	1	0	0	1
8.	Uus-Meremaa	1	0	0	1
10.	Hispaania	0	3	1	4
11.	Belgia	0	1	1	2
12.	Jaapan	0	1	0	1
	Lõuna-Korea	0	1	0	1
	Taani	0	1	0	1
15.	Saksamaa ühendatud võistkond	0	0	1	1
	NSVL	0	0	1	1
	USA	0	0	1	1

Naised

Kokku 13 riiki		10	10	10	30
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Holland	3	2	3	8
2.	Austraalia	3	0	0	3
3.	Saksamaa	1	1	1	3
4.	Suurbritannia	1	0	2	3
5.	Hispaania	1	0	0	1
5.	Zimbabwe	1	0	0	1
7.	Argentina	0	2	2	4
8.	Lõuna-Korea	0	2	0	2
9.	Hiina	0	1	0	1
	Saksa FV	0	1	0	1
	Tšehhoslovakkia	0	1	0	1
12.	NSVL	0	0	1	1
12.	USA	0	0	1	1

v r Spordialad olümpiamängudel
Suveolümpia spordialad	Aerutamine Golf Jalgpall Jalgrattasport Judo Kergejõustik Korvpall Kujundujumine Käsipall Laskesport Lauatennis Maadlus Maahoki Moodne viievõistlus Poks Purjetamine Ragbi Ratsasport Sulgpall Sõudmine Taekwondo Tennis Triatlon Tõstmine Ujumine Vehklemine Veepall Vettehüpped Vibulaskmine Võimlemine Võrkpall Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad	Bobisõit Jääkeegel Iluuisutamine Jäähoki Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine
Endised olümpia spordialad	Jeu de paume Kriket Kroket Köievedu Lakross Mootorpaatide võidusõit Pelota Polo Rackets Roque