Mine sisu juurde

Maahoki olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Maahoki
Maahoki

Maahokit mängitakse olümpiamängudel meeste võistlusena alates 1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis, kus osales kuus võistkonda, sealhulgas neli Suurbritanniast ja Iirimaalt.

Maahoki ei kuulunud 1924. aasta suveolümpiamängude programmi Pariisis rahvusvahelise alaliidu puudumise tõttu. Rahvusvaheline Maahoki Föderatsioon (FIH, Fédération Internationale de Hockey) asutati samal aastal Pariisis vastusena olümpiamängudelt eemale jäämisele. Meeste maahokist sai püsiv olümpiaala järgmistel olümpiamängudel, 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdami.

Pikka aega domineeris India olümpiamängudel, võites aastatel 1928–1964 meeste seitse olümpiavõitu kaheksast. Hiljem domineeris Pakistan, võites aastatel 1956–1984 kolm kuld- ja kolm hõbemedalit. India võitis oma viimase maahoki olümpiavõidu 1980. aasta suveolümpiamängudel Moskvas ja Pakistan neli aastat hiljem 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses.

Alates 1972. aastast on olümpiavõitjad riigiti vaheldunud. Alates 1968. aastast on mitmed lõunapoolkera riigid võitnud medaleid meeste ja naiste maahokis, sealhulgas Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina ja Zimbabwe. Põhjapoolkera juhtivad meeskonnad on tulnud Hollandist ja Saksamaalt.

Hispaania on mitmetel olümpiamängudel meeste võistlustel üritanud kuldmedalit võita, kuid võitnud kolm korda hõbemedalid aastatel 1980, 1996, 2008 ja ühe korra pronksi 1960. Austraalia oli osalenud 11 olümpiamängudel ilma kuldmedalit võitmata, enne kui nad 2004. aastal võidu saavutasid.

Esimene naiste olümpiamäng maahokis toimus ROK-i heakskiidul 1980. aasta suveolümpiamängudel. Kunstmurul mängiti maahokimänge esmakordselt 1976. aasta olümpiamängudel Montréalis.

Kuni 1988. aasta olümpiamängudeni oli turniir kutseline, kuid FIH kehtestas kvalifikatsioonisüsteemi alates 1992. aasta mängudest. India on 11 medaliga (8 kuld-, 1 hõbe- ja 2 pronksmedalit) juhtiv riik meeste medalite üldarvestuses. Nii meeste kui ka naiste üldarvestuses on juhtival kohal Holland 17 medaliga (5 kuld-, 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit). India on juhtpositsioonil ka enim kuldmedaleid võitnute üldarvestuses.

Meeste turniirid

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal osales ainult neli riiki ja toimusid alagrupi mängud, mille tulemusel selgusid medalivõitjad. 1932. aastal toimus kolme osalenud riigi vahel turniir ja nii selgusid medalivõitjad.

Aasta Korraldaja Kuldmedalimäng Pronksmedalimäng
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1908 Suurbritannia
London
SuurbritanniaSuurbritannia
( Inglismaa)
8–1 SuurbritanniaSuurbritannia
( Iirimaa)
SuurbritanniaSuurbritannia
( Šotimaa)
SuurbritanniaSuurbritannia
( Wales)
Pronksi mängu
ei toimunud
1912 Rootsi
Stockholm
Turniiri ei toimunud Turniiri ei toimunud
1920 Belgia
Antwerpen
Suurbritannia
Suurbritannia
Taani
Taani
Belgia
Belgia
Prantsusmaa
Prantsusmaa
1924 Prantsusmaa
Pariis
Turniiri ei toimunud Turniiri ei toimunud
1928 Holland
Amsterdam

India
3–0 Holland
Holland
Saksamaa
Saksamaa
3–0 Belgia
Belgia
1932 Ameerika Ühendriigid
Los Angeles

India
Jaapan
Jaapan
Ameerika Ühendriigid
USA
osales
3 riiki
1936
Berlin

India
8–1
Saksamaa
Holland
Holland
4–3 Prantsusmaa
Prantsusmaa
1948 Suurbritannia
London
India
India
4–0 Suurbritannia
Suurbritannia
Holland
Holland
1–1
4–1
(kordus mäng)
Pakistan
Pakistan
1952 Soome
Helsingi
India
India
6–1 Holland
Holland
Suurbritannia
Suurbritannia
2–1 Pakistan
Pakistan
1956 Austraalia
Melbourne
India
India
1–0 Pakistan
Pakistan

Saksamaa ÜV
3–1 Suurbritannia
Suurbritannia
1960 Itaalia
Rooma
Pakistan
Pakistan
1–0 India
India

Hispaania
2–1 Suurbritannia
Suurbritannia
1964 Jaapan
Tokyo
India
India
1–0 Pakistan
Pakistan
Austraalia
Austraalia
3–2
lisaaeg

Hispaania
1968 Mehhiko
México
Pakistan
Pakistan
2–1 Austraalia
Austraalia
India
India
2–1
Saksa FV
1972
München

Saksa FV
1–0 Pakistan
Pakistan
India
India
2–1 Holland
Holland
1976 Kanada
Montréal
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa
1–0 Austraalia
Austraalia
Pakistan
Pakistan
3–2 Holland
Holland
1980 Nõukogude Liit
Moskva
India
India
4–3 Hispaania
Hispaania
Nõukogude Liit
NSVL
2–1 Poola
Poola
1984 Ameerika Ühendriigid
Los Angeles
Pakistan
Pakistan
2–1
lisaaeg

Saksa FV
Suurbritannia
Suurbritannia
3–2 Austraalia
Austraalia
1988 Lõuna-Korea
Seoul
Suurbritannia
Suurbritannia
3–1
Saksa FV
Holland
Holland
2–1 Austraalia
Austraalia
1992 Hispaania
Barcelona
Saksamaa
Saksamaa
2–1 Austraalia
Austraalia
Pakistan
Pakistan
4–3 Holland
Holland
1996 Ameerika Ühendriigid
Atlanta
Holland
Holland
3–1 Hispaania
Hispaania
Austraalia
Austraalia
3–2 Saksamaa
Saksamaa
2000 Austraalia
Sydney
Holland
Holland
3–3
(5–4)
karistuslöögid
Lõuna-Korea
Lõuna-Korea
Austraalia
Austraalia
6–3 Pakistan
Pakistan
2004 Kreeka
Ateena
Austraalia
Austraalia
2–1
lisaaeg
Holland
Holland
Saksamaa
Saksamaa
4–3
lisaaeg
Hispaania
Hispaania
2008 Hiina
Peking
Saksamaa
Saksamaa
1–0 Hispaania
Hispaania
Austraalia
Austraalia
6–2 Holland
Holland
2012 Suurbritannia
London
Saksamaa
Saksamaa
2–1 Holland
Holland
Austraalia
Austraalia
3–1 Suurbritannia
Suurbritannia
2016 Brasiilia
Rio de Janeiro
Argentina
Argentina
4–2 Belgia
Belgia
Saksamaa
Saksamaa
1–1
(4–3)
karistuslöögid
Holland
Holland
2020 JaapanTokyo

Naiste turniirid

[muuda | muuda lähteteksti]

1980 ja 1984. aastal eraldi medalimänge ei peetud ja medalikohad selgusid alagrupi mängude põhjal. 1984. aasta USA ja Austraalia lõpetasid täpselt sama arvu punktide ja sama väravate vahega. Vastastikusel tulemusel polnud mingit tähtsust, kolmanda koha eest võeti kasutusele karistuslöögid; tulemus: 10-5 USA jaoks.

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1980 Nõukogude Liit
Moskva
Zimbabwe
Zimbabwe
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia
Nõukogude Liit
NSVL
India
India
1984 Ameerika Ühendriigid
Los Angeles
Holland
Holland

Saksa FV
Ameerika Ühendriigid
USA
(10–5)
karistuslöögid
Austraalia
Austraalia
1988 Lõuna-Korea
Seoul
Austraalia
Austraalia
2–0 Lõuna-Korea
Lõuna-Korea
Holland
Holland
3–1 Suurbritannia
Suurbritannia
1992 Hispaania
Barcelona
Hispaania
Hispaania
2–1
lisaaeg
Saksamaa
Saksamaa
Suurbritannia
Suurbritannia
4–3 Lõuna-Korea
Lõuna-Korea
1996 Ameerika Ühendriigid
Atlanta
Austraalia
Austraalia
3–1 Lõuna-Korea
Lõuna-Korea
Holland
Holland
0–0
(4–3)
karistuslöögid
Suurbritannia
Suurbritannia
2000 Austraalia
Sydney
Austraalia
Austraalia
3–1 Argentina
Argentina
Holland
Holland
2–0 Hispaania
Hispaania
2004 Kreeka
Ateena
Saksamaa
Saksamaa
2–1 Holland
Holland
Argentina
Argentina
1–0 Hiina
Hiina
2008 Hiina
Peking
Holland
Holland
2–0 Hiina
Hiina
Argentina
Argentina
3–1 Saksamaa
Saksamaa
2012 Suurbritannia
London
Holland
Holland
2–0 Argentina
Argentina
Suurbritannia
Suurbritannia
3–1 Uus-Meremaa
Uus-Meremaa
2016 Brasiilia
Rio de Janeiro
Suurbritannia
Suurbritannia
3–3
(2–0)
karistuslöögid
Holland
Holland
Saksamaa
Saksamaa
2–1 Uus-Meremaa
Uus-Meremaa
2020 Jaapan
Tokyo


Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  India 8 1 2 11
2.  Holland 5 6 6 17
3.  Austraalia 4 3 5 12
4.  Suurbritannia 4 2 6 12
5.  Saksamaa 4 2 4 10
6.  Pakistan 3 3 2 8
7.  Hispaania 1 3 1 5
8. Saksa FV 1 3 0 4
9.  Argentina 1 2 2 5
10.  Zimbabwe 1 0 0 1
 Uus-Meremaa 1 0 0 1
12.  Lõuna-Korea 0 3 0 3
13.  Belgia 0 1 1 2
14.  Hiina 0 1 0 1
 Jaapan 0 1 0 1
 Taani 0 1 0 1
 Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
18.  NSVL 0 0 2 2
 USA 0 0 2 2
20. Saksamaa ühendatud võistkond 0 0 1 1
Kokku 20 riiki 33 33 34 100
  • Mehed
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  India 8 1 2 11
2.  Pakistan 3 3 2 8
3.  Suurbritannia 3 2 4 9
4.  Saksamaa 3 1 3 7
5.  Holland 2 4 3 9
6.  Austraalia 1 3 5 9
7. Saksa FV 1 2 0 3
8.  Argentina 1 0 0 1
 Uus-Meremaa 1 0 0 1
10.  Hispaania 0 3 1 4
11.  Belgia 0 1 1 2
12.  Jaapan 0 1 0 1
 Lõuna-Korea 0 1 0 1
 Taani 0 1 0 1
15. Saksamaa ühendatud võistkond 0 0 1 1
 NSVL 0 0 1 1
 USA 0 0 1 1
Kokku 17 riiki 23 23 24 70
  • Naised
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Holland 3 2 3 8
2.  Austraalia 3 0 0 3
3.  Saksamaa 1 1 1 3
4.  Suurbritannia 1 0 2 3
5.  Hispaania 1 0 0 1
 Zimbabwe 1 0 0 1
7.  Argentina 0 2 2 4
8.  Lõuna-Korea 0 2 0 2
9.  Hiina 0 1 0 1
Saksa FV 0 1 0 1
 Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
12.  NSVL 0 0 1 1
 USA 0 0 1 1
Kokku 13 riiki 10 10 10 30