Mine sisu juurde

Lars Vilks

Allikas: Vikipeedia
Lars Vilks (2011)

Lars Vilks (täieliku nimega Lars Endel Roger Vilks; 20. juuni 1946 Helsingborg – 3. oktoober 2021[1]) oli eesti-läti päritolu Rootsi kunstnik, kunstiteoreetik ja ühiskonnategelane.

Rahvusvahelist tuntust on ta eelkõige kogunud oma karikatuuridega prohvet Muḩammadist, mis on toonud kaasa vähemalt kaks islamiäärmuslaste mõrvakatset. Samuti on ta tuntud omanäoliste skulptuuride "Nimis" ja "Arx" järgi. Nende kujude ümbruse Kullabergi poolsaarel kuulutas Vilks 1996. aastal iseseisvaks riigiks ja andis sellele nimeks Ladonia. Vilksi kunsti pole kõrgelt hinnatud, kuid see on köitnud tähelepanu oma provokatiivsusega.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vilksi ema on rootslane, isa Eino Vilks Viljandi maakonnast Mõisakülast pärit läti juurtega eestlane. Isa põgenes 13. septembril 1944 Rootsi. Aasta pärast poja sündi lahkus ta pere juurest, kuid pärandas pojale läti perekonnanime ja ühe eestipärase eesnime (Endel).[2]

Eesti keelt Vilks siiski ei oska, sest väliseesti kogukonnaga tal sidemeid ei olnud. Eestit on külastanud ta vaid korra.[2]

1987. aastal kaitses ta Lundi Ülikoolis doktorikraadi ajaloos.[3] Aastatel 1997–2003 oli ta Bergeni Riikliku Kunstiakadeemia kunstiteooria professor.[1]

Alates 2007. aastast on ta sunnitud ennast islamiäärmuslaste tapmisähvarduste tõttu varjama.[2]

Tegevus kunstnikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Vilks on hariduselt kunstiteoreetik, on ta ka iseõppinud kunstnik. 1970. aastatel alustas ta katsetusi maalikunsti valdkonnas. 1970. aastate teisel poolel hakkas ta tegelema kontseptuaalkunstiga, mis keskendub kunstniku enesetajule ja teose ideele, mitte niivõrd teose esteetikale või kunstilisele programmile. Selleks ajaks oli Rootsi kunstimaastikul oma kindla koha leidnud postmodernism, oli tunda näiteks prantsuse filosoofi Jean-François Lyotardi tugevat mõju. Vilksist sai üks neist kunstnikest, kes ütlesid lahti varasemast modernismi esteetikast. 1976–1977 osales ta Skånes kunstinäitustel, kus muutis kunstiteoseks nii enda kui ka oma auto. 1979. aastal kureeris ta koos Leif Erikssoniga kunstinäitust "Time Fuse Attitudes", kus olid esindatud kontseptuaalkunsti suurkujud: Joseph Beuys, Chris Burden, Daniel Buren, Joseph Kosuth ja Méret Oppenheim.[1]

"Nimis" ja "Arx"

[muuda | muuda lähteteksti]
"Nimis" (2002)
"Arx" (2007)

1980. aastate alguses hakkas ta tegelema skulptuuriga, millest sai kunstis tema peamine tegevusala. Esimesena hakkas ta ehitama 1980. aastal skulptuuri "Nimis" (ladina keeles 'liiga palju'), mis on üks tema tuntumaid teoseid. See oli julge projekt: ta alustas seda väheste teadmistega skulptuurist, ilma eelarveta, kasutades materjalina vaid triivpuitu. Pealegi asus ta seda looma keset metsikut loodust, Kullabergi looduskaitsealal. Projektiga seoses tekkinud probleemid õnnestus Vilksil kõige kiuste ületada. Teda ei takistanud tema puudulikud oskused puitstruktuuride ehitamisel ega ka võimude vastuseis.[1] Skulptuuri ebatavalise asukoha tõttu said võimud sellest teada alles 1982. aastal, kuid leidsid siis, et see tuleb lammutada. Vilksi vastasseis võimudega ja juriidilised võitlused kujunesid osaks kunstiteose loomise protsessist. Aastatega skulptuur üha kasvas ja laienes, ulatudes lõpuks pikkuselt üle 100 meetri. Mõned selle tornidest on 25 meetri kõrgused. 1984. aastal müüs ta kunstiteose Joseph Beuysile ja pärast Beuysi surma 1986. aastal müüdi see kunstnikepaarile Jeanne-Claude ja Christo.[4] "Nimist" on püütud ka hävitada – 1985. aastal süütas keegi selle põlema, kaks kolmandikku rajatisest sai põlengus kannatada.[5]

2012. aastal paigutas rühm kunstnikke, kuhu kuulus ka Jonathan Pye, "Nimise" ühe torni otsa päikeseenergial töötavad valjuhääldid, kust kõlavad islami palved, muutes selle omalaadseks minaretiks.[6]

Projekti "Nimis" jätkuks sai aastatel 1991–1999 püstitatud "Arx" (ladina keeles 'kindlus').[1] Selle skulptuuri püstitas Vilks samuti Kullabergi looduskaitsealale, kasutades selle rajamiseks kokku 150 tonni kive ja tsementi. Iga kivi skulptuuris on nummerdatud, vastates leheküljenumbrile 1993. aastal ilmunud raamatus "Arx: en bok om det outsägliga", kus on kokku 352 lehekülge. Kuna ka see skulptuur on rajatud looduskaitsealale ilma ehitusloata, karistati Vilksi selle eest 1994. aastal rahatrahviga 10 000 Rootsi krooni. Selle vastu on toime pandud mitmeid vandalismiakte, näiteks on püütud seda sepahaamritega purustada.

Ladonia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Ladonia

2. juunil 1996 pärast mitmeid konflikte Rootsi võimudega kuulutas Lars Vilks 1 km² suuruse territooriumi, kus tema skulptuurid asuvad, iseseisvaks riigiks Ladonia nime all.[4][7] Tegemist on niinimetatud mikroriigiga, mida ametlikult ei ole tunnustanud ükski riik, kuid mis on saavutanud tunnustuse mitmetelt teistelt mikroriikidelt.

Selle kodanikuks oli 2015. aasta seisuga registreerinud ennast üle 17 000 inimese enam kui 100 maailma riigist. Igal aastal külastab Ladoniat üle 40 000 turisti.[8]

2003. aastal kuulutas Ladonia sõja Rootsile, Ameerika Ühendriikidele ja San Marinole.[4]

Ladoniat on peetud samuti osaks Vilksi kunstiprojektide sarjast, mis algas "Nimisega" ja kulmineerus "Omfalosega". Vilks on ise ametlikult Ladonia riigisekretär[9].

"Omfalos"

[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal lõi Vilks veel ühe skulptuuri, "Omfalose", mille ta valmistas kivist ja tsemendist. Skulptuur oli 1,61 meetri kõrgune ja kaalus umbes tonni. Kunsti ja kultuuri edendamiseks asutatud sihtasutus Gyllenstiernska Krapperup esitas skulptuuri püstitamise pärast politseile ametliku kaebuse, nõudes ühtlasi ka "Nimise" ja "Arxi" teisaldamist Kullabergi looduskaitsealalt. Augustis 1999 andis ringkonnakohus loa "Omfalose" teisaldamiseks, kuid jättis rahuldamata taotluse ülejäänud kahe objekti osas. Sihtasutus kaebas edasi kuni ülemkohtuni, kuid Vilks jäi kõigis kohtuastmetes "Nimise" ja "Arxi" küsimuses võitjaks.[5][4]

"Omfalose" teisaldamine oli iseenesest vastuoluline. Vilksil endal soovitati leida talle vastuvõetav viis skulptuuri teisaldamiseks. Ta tegi ettepaneku, et laseb selle 10. detsembril 2001, Nobeli auhinna asutamise 100. aastapäeval 100 kilogrammi dünamiidiga õhku, ja esitas maakonnavalitsusele vastava taotluse. Samas oli ta juba aprillis 2001 müünud kuju 10 000 Rootsi krooni eest kunstnik Ernst Billgrenile, kellega ta kuju õhkimises kokkuleppele jõudis. 9. detsembril teisaldas aga maakonnavalitsus ette teatamata skulptuuri ja esitas selle eest arve summas 92 500 Rootsi krooni Vilksile. Vilks vaidlustas trahvi kuni ülemkohtuni välja, kuid jäi kaotajaks.[4]

27. märtsil 2003 transporditi "Omfalos" Stockholmi ja sama aasta 7. juulil annetas Billgren selle Moderna Museetile.[4]

Karikatuurid

[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastatel on Vilks kogunud tuntust eelkõige karikatuuridega, mis on pilanud erinevaid religioone. Ta on kujutanud Jeesust pedofiilina ja prohvet Muḩammadit koerana, samuti on ta kujutanud juute sigadena. Vilks, kes nimetab ennast ise ateistiks, on rõhutanud, et kunstis ei tohiks olla mingeid religioosseid tabusid. Ta leiab, et demokraatlikus ühiskonnas peab olema võimalik usulisi sümboleid kritiseerida ja kui seda teha, siis peaks õigluse ja võrdsuse mõttes kritiseerima neid kõiki.[2][10]

Tema kurikuulsaimad karikatuurid on siiski pildisari, kus prohvet Muḩammadit kujutatakse koerana. Algselt olid need 2007. aastal valminud pildid mõeldud väljapanekuks kohalikul kunstinäitusel Karlstadi lähistel Tällerudis, kuid näituse korraldajad võtsid need maha, tuues põhjuseks julgeolekukaalutlused.[11] Pärast seda üritas Vilks neid pakkuda mitmele muule galeriile, kuid kõik keeldusid samal põhjusel. Ühe pildi avaldas 18. augustil 2007 Örebro kohalik ajaleht Nerikes Allehanda, et illustreerida ajalehe juhtkirja enesetsensuurist ja usuvabadusest.[12] Sellest vallandus rahvusvaheline skandaal, mis tõi kaasa tapmisähvardused Vilksi vastu ja sundis teda otsima kaitset politseilt.

2007. aasta sügisel rääkis ta ajakirjandusele, et on hakanud looma prohvet Muḩammadist kõnelevat muusikali.[13] Selle projekti hetkeseis on teadmata.

Reaktsioonid Vilksi kunstile

[muuda | muuda lähteteksti]
Lars Vilks (2005)

Vaatamata sellele, et Vilksi ideed kontseptuaalkunsti valdkonnas peaksid sobituma kenasti teiste tema põlvkonna ja koolkonna kunstnikega, on ta jäänud Rootsi kunstiringkondades autsaideriks. Rootsi kunstieliit ei räägi reeglina temast. Tema töid pole peetud piisavalt huvitavaks ja neis on nähtud labaseid provokatsioone. Üks tema väheseid töid, mis on jõudnud muuseumikollektsiooni, on Ernst Billgreni ostetud skulptuur "Omfalos", mille Billgren annetas Moderna Museetile.

Vilksi omavoliline tegevus Kullabergi looduskaitsealal tekitas alates 1982. aastast talle rohkelt probleeme Höganäsi valla ja Skåne lääni võimudega. Kohtuprotsessid tema taieste ja nende eest määratud trahvide üle kestsid kuni 2004. aastani, köites pidevalt Rootsi ajakirjanduse tähelepanu ja muutes Kullabergi rahvusvaheliselt populaarseks turismi sihtkohaks.

Reaktsioonid Muḩammadi karikatuuridele

[muuda | muuda lähteteksti]

Islami rajajat koerana kujutavate joonistuste avaldamine 2007. aastal kutsus esile Rootsi islamiorganisatsioonide protesti. Samuti mõistsid nende avaldamise hukka mitmete välisriikide, teiste seas Iraani[14], Pakistani[15], Afganistani[16] ja Egiptuse[17] valitsused, aga ka valitsustevaheline Islami Koostöö Organisatsioon, mis kutsus Rootsi valitsust üles Vilksi "karistama". Lisaks sai Vilks mitmeid tapmisähvardusi ja on olnud sunnitud sellest ajast peale elama politsei kaitse all. Muuhulgas on äärmuslik islamiorganisatsioon Islamiriik pannud tema tapmise eest välja preemia kuni 150 000 USA dollari väärtuses.[18][19]

Vandenõu Vilksi mõrvamiseks

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal sepitseti Vilksi tapmiseks vandenõu, mis lõpuks läbi kukkus. Selles osales kolm Ameerika Ühendriikide kodanikku: Colleen LaRose (keda kutsuti ka Džihaadi-Jane'iks), Mohammad Hassas Khalid ja Jamie Paulin Ramirez. 9. märtsil 2010 avalikustati, et LaRose'ile esitati föderaalseaduse alusel süüdistus muslimite värbamises Vilksi mõrvamiseks.[20][21] Jaanuaris 2014 mõisteti LaRose kümneks aastaks vangi.[22]

Samal päeval arreteeriti Iirimaal seitse inimest seoses väidetava vandenõuga Vilksi tapmiseks. Uurimisega seotud politseinikud ütlesid, et tegemist oli välismaal sündinud Iirimaa elanikega, kes pärinesid enamikus Jeemenist ja Marokost ning viibisid Iirimaal põgenikena.[23][24] Neist seitsmest viis, kolm meest ja kaks naist, vahistati Waterfordi ja Tramore'i linnades, veel üks mees ja naine Ballincolligis Corki linna lähistel.[23] Iiri politsei viis operatsiooni läbi koos terrorivastase võitluse üksusega. Politsei sõnul jäi kinnipeetute vanus vahemikku 20. aastate keskpaigast kuni 40. eluaastate lõppu. Samuti tunnistas politsei, et tegi tihedat koostööd korrakaitseorganitega Ameerika Ühendriikides ja mitmetes Euroopa riikides.[25]

Vägivaldsed rünnakud

[muuda | muuda lähteteksti]

11. mail 2010 ründasid muslimitest meeleavaldajad Vilksi sõnavabadusest rääkiva loengu ajal Uppsala Ülikoolis. Rünnak algas, kui näidati filmi islamist ja homoseksuaalsusest (videos näidati palja ülakehaga mehi ja ühte lühikest stseeni kahest suudlevast mehest vaheldumisi islamiteemaliste lõikudega). Mõned üliõpilased nõudsid filmi peatamist, nimetades seda geipornoks. Näidatud film oli Iraani kunstniku Sooreh Hera film "Allah ho Gaybar". Ründajad lõhkusid Vilksi prillid, kuid ta ei saanud raskelt vigastada. Politsei toimetas ta turvalisse kohta ja osa protestijaid peeti kinni. Vaatamata varasematele tapmisähvardustele oli see esimene vägivallaakt Vilksi vastu.

Mõned päevad hiljem, 15. mail 2010 korraldati Vilksi majale Lõuna-Rootsis süüterünnak. Ründajad purustasid maja aknad ja viskasid majja pudelid bensiiniga. Puhkes väike põleng, kuid maja maha põletada ei õnnestunud. Vilksi ei olnud rünnaku hetkel kodus.[26] Vahistati kaks Kosovo päritolu venda.[27] Sama aasta 15. juulil mõisteti nad vastavalt kaheks ja kolmeks aastaks vangi.[28]

24. novembril 2010 avaldati Somaalia äärmusliku islamiorganisatsiooni Alshabaab toodetud video. Selles kutsub rootsikeelne hääl kaamera tagant "kõiki somaali vendi ja õdesid" Rootsis lahkuma riigist ja liituma Alshabaabi võitlusega Somaalias. Ühtlasi tehakse seal tapmisähvardus Vilksile. 12. detsembril 2010 ütles Stockholmi enesetaputerrorist meediale ja Rootsi julgeolekupolitseile saadetud sõnumis, et "nüüd surevad teie lapsed, tütred ja õed samamoodi nagu meie õed ja vennad. Meie teod kõnelevad iseenda eest. [Need jätkuvad] nii kaua kui te ei lõpeta oma sõda islami vastu, prohveti teotamist ja oma rumalat toetust sellele seale Vilksile".

10. septembril 2011 arreteeriti kolm meest, keda kahtlustati terroriaktide kavandamises Göteborgis. Kaks päeva pärast vahistamist muudeti nende süüdistus mõrvasüüdistuseks. Mõned päevad hiljem selgus, et nende sihtmärk oli Lars Vilks.[29]

Al-Qā‘idah' sihtmärkide seas

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal avaldas ajakiri Inspire äärmusliku islamiorganisatsiooni Al-Qā‘idah' väidetava sihtmärkide nimekirja, kuhu kuulus ka Lars Vilks.[30][31][32] 2013. aastal lisati sellesse nimekirja ka Stéphane "Charb" Charbonnier, kelle Lars Vilksi komitee andis järgmisel aastal oma vabadusauhinna.[33] Kui Charb mõrvati jaanuaris 2015 koos 11 muu inimesega Charlie Hebdo tulistamises, kutsus Al-Qā‘idah üles tapma veel karikaturiste[34][35] ja Vilks tõhustas veelgi oma turvameetmeid.[36]

Kopenhaageni terrorirünnakud

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis 2015. aasta Kopenhaageni terrorirünnakud

14. veebruaril 2015 Taani pealinnas Kopenhaagenis Krudttøndeni kohvikus toimunud üritusel, mis kandis pealkirja "Kunst, jumalateotus ja väljendusvabadus" ning mille oli korraldanud Vilks[37], hukkus tulistamises üks tsiviilisik ja kolm politseinikku said haavata.[38] Kohviku aknas oli näha vähemalt 30 kuuliauku. Ürituse üks korraldajatest Helle Merete Brix kinnitas hiljem, et rünnaku sihtmärgiks oli Vilks.[38] Tulistaja tabati järgmise päeva hommikul ja hukkus tulevahetuses politseiga. Politsei usub, et rünnak oli inspireeritud kuu aega varem toimunud Pariisi tulistamisest.[39][40] Pärast rünnakut kadus Vilks avalikkusest.[41][42]

Sõnavabaduse auhind

[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 2015 andis Rahvusvaheline Vaba Pressi Ühing Lars Vilksile Kopenhaagenis Christiansborgi palee parlamenditiivas toimunud tseremoonial üle Sappho auhinna. See sündmus oli Vilksi esimene ilmumine avalikkuse ette pärast veebruarikuist rünnakut ja ürituse turvameetmed olid väga ranged.[43][44]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstiteoreetiku ja -ajaloolasena on Lars Vilks avaldanud mitmeid kunstiteemalisi teaduslikke ja populaarteaduslikke käsitlusi. Samuti on ta avaldanud mitu teost, mis on seotud ühe tema tuntuma skulptuuriga "Arx".

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lars Vilks Konstnärslexikonett Amanda (vaadatud 23.03.2015)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Puuraid, Piia (interv). Al-Qaida tapmisnimekirja kuuluv Eesti päritolu karikaturist: ühegi teise usuga ei ole probleeme, ainult islamiga. – Eesti Päevaleht, 23.03.2015, 2–3.
  3. ↑ Carty, Peter. Copenhagen shooting: Who is the Swedish cartoonist Lars Vilks? IB Times, 14.02.2015 (vaadatud 23.03.2015)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 History of Ladonia Ladonia (vaadatud 22.03.2015)
  5. ↑ 5,0 5,1 Nimis en tidslinje HD, 24.04.2010 (vaadatud 22.03.2015)
  6. ↑ Lars Vilks konstverk byggdes om till minaret Sveriges Radio, 15.10.2012 (vaadatud 23.03.2015)
  7. ↑ Kivi, Krister. Reisiidee: Ladonia: väliseesti aktsendiga “miniriik” Lõuna-Rootsis Eesti Ekspress, 17.09.2014 (vaadatud 24.03.2015)
  8. ↑ Ladonia ametlik veebileht (inglise keeles, vaadatud 23.03.2015)
  9. ↑ The Secretary of State Ladonia (vaadatud 23.03.2015)
  10. ↑ Police: Swedish cartoonist object of attempted attack CNN International, 12.05.2010 (vaadatud 23.03.2015)
  11. ↑ Brink, Bosse. Teckningar på Muhammed togs bort Svenska Dagbladet Nyheter, 21.07.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  12. ↑ Ströman, Lars. Rätten att förlöjliga en religion Nerikes Allehanda, 28.08.2007. Arhiveeritud veebilehel archive.org (vaadatud 23.03.2015)
  13. ↑ Aug, Tuuli. Muhamedi pilanud karikaturist teeb nüüd prohvetist muusikali Eesti Päevaleht, 07.11.2007 (vaadatud 24.03.2015)
  14. ↑ Iran protests over Swedish Muhammad cartoon The Local, 27.08.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  15. ↑ Pakistan condemns the publication of offensive sketch in Sweden Gudmundson Blog, 30.08.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  16. ↑ Sayed, Salahuddin. Indignant Afghanistan slams Prophet Mohammad Reuters, 01.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  17. ↑ Fouché, Gwladys. Egypt wades into Swedish cartoons row The Guardian, 03.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  18. ↑ Vilks to get police protection The Local, 16.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  19. ↑ Bounty set over Prophet cartoon BBC News, 15.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)
  20. ↑ Friedman, Emily; Ryan, Jason. American Colleen LaRose Called Herself Jihad Jane ABC News, 09.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  21. ↑ Jihad Jane arrested NBC News, 06.01.2014 (vaadatud 24.03.2015)
  22. ↑ Rootsi karikaturisti tappa lubanud ameeriklanna läheb 10 aastaks vangi Delfi, 06.01.2014 (vaadatud 24.03.2015)
  23. ↑ 23,0 23,1 Arrests over alleged plot to kill cartoonist RTE News, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  24. ↑ Stack, Sarah. Seven held in Ireland over plot to assassinate cartoonist Lars Vilks The Independent, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  25. ↑ Searches in Waterford and Cork on 9 March 2010 Garda Síochána, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  26. ↑ House of Swedish 'Muhammad' cartoonist attacked Deutsche Welle, 15.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  27. ↑ Rootsi politsei vahistas kaks karikaturisti kodu rünnanud meest Postimees Online, 16.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)
  28. ↑ Brothers jailed for Vilks arson attack The Local, 13.08.2012 (vaadatud 24.03.2015)
  29. ↑ Genborg, Linda. Lars Vilks believed to have been the target Göteborg Daily, 21.09.2011 (vaadatud 24.03.2015)
  30. ↑ Bennett, Dashiell. Look Who's on Al Qaeda's Most-Wanted List The Wire, 01.03.2013 (vaadatud 24.03.2015)
  31. ↑ Urquhart, Conal. Paris Police Say 12 Dead After Shooting at Charlie Hebdo Time, 07.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  32. ↑ Ward, Victoria. Murdered Charlie Hebdo cartoonist was on al Qaeda wanted list The Telegraph, 07.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  33. ↑ Chang, Lulu. Who Is Lars Vilks? The Intended Target In The Copenhagen Shootings Has Faced Death Threats Before Bustle, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  34. ↑ Cormack, Lucy. Charlie Hebdo editor Stephane Charbonnier crossed off chilling al-Qaeda hitlist The Age, 08.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  35. ↑ Shooting in Denmark leaves 2 dead, 5 police injured Sunshine Coast Daily, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  36. ↑ Jenkins, Lin. Lars Vilks: maverick artist who knows what it is to be a target The Guardian, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  37. ↑ Kom til debatmøde 14. februar LarsVilks.com (vaadatud 24.03.2015)
  38. ↑ 38,0 38,1 Shootout at Copenhagen cafe free speech event Washington Post, 14.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  39. ↑ Zawadzki, Sabina. Denmark sees possible 'Charlie Hebdo' motive behind Copenhagen attacks Reuters, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  40. ↑ Copenhagen shootings: Gunman may have been inspired by Paris attacks, Danish police say ABC News, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  41. ↑ Gander, Kashmira. Copenhagen shootings: Cartoonist Lars Vilks goes into hiding The Independent, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  42. ↑ Karikaturist Lars Vilks «kadus areenilt» Postimees Online, 17.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  43. ↑ Copenhagen attack cartoonist Lars Vilks wins award BBC News, 14.03.2015 (vaadatud 24.03.2015)
  44. ↑ Struck, Rikke. En måned efter terrorangrebet: Nu hædres Lars Vilks i København TV2 Nyhederne, 14.03.2015 (vaadatud 24.03.2015)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lars_Vilks&oldid=6761900"