Maffia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kuritegelikest jõukudest; mängu kohta vaata artiklit Maffia (mäng)

Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks korrumpeerunud riigiametnikke.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnaühendi MAFFIA tekkelugusid on erinevaid;

  • Mõned ajaloolased seostavad vennaskonna tekke Sitsiilia õhtumissaga. Tookord olevat Palermo elanikud tormanud oma piinajate kallale hüüdega “Morte alla Francia, Italia anela” - “Prantsusmaa surm, Itaalia südamesoov”. Selle parooli algustähtedest olevatki nimi kokku seatud;
  • Teistel andmetel nimetakse asutamisajana 1670. aastat, mil Palermos tekkis nn. Beati Paoli, mis pakkus end välja “vabameelsete aadlike” ühinguna. Oma salajased koosviibimised peeti kõik ühes koopas. Eelmisel sajandil olevat sõna mafie (mafia mitmuses) andnud nime Trapani kaljudele. Seal peidus olevad koopad teeninud aga selle versiooni kohaselt Sitsiilia salaühingute koosoleku- ja pelgupaigana.
  • Ka keeleteadlased on uurinud sona “maffia” päritolu. Nad on tuletanud seda erinevatest keeltest, mis kahtlemata on tunginud sitsiilia keelde. Nii näiteks toskaana sõnast moffa, mis tähendab häda või õnnetust; prantsuse keelsest sõnast mauvais (halb); maafir’i nimelisest hõimust, kes araablaste valitsemise ajal oli Palermosse elama asund; araabia sõnadest mahias (bluffija).

Seniajani ei olekellelgi õnnestunud sõna “maffia” päritolu ja tähendust rahuldavalt selgitada. Siiski, on dokumentaalselt tõestatud, et 1868. aastal ilmus see esmakordselt itaalia-sitsiilia sõnaraamatusse.

Sitsiilia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt hakati sõnaga "maffia" (itaalia mafia) tähistama Itaalias Sitsiilia saarel 18. sajandi lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlikku salaorganisatsiooni, mis tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunedes hiljem organiseeritud kuritegevuse salaühingks.

Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskohustus omerta, Sitsiilia saarelt jõudis maffia kiirelt mandri Itaaliasse, kasutades oma mõjuvõimu laiendamiseks äraostmist ja ähvardamist. Algselt kandis Maffia nimetust Sitsiilia saarel tegutsenud Cosa Nostra kuritegelik ühendus, hiljem nimetati nii ka teisi sarnaseid organiseeritud kuritegevuslikke rühmitusi.

Bourbonide valitsemisajast pärinevates allikates teatakse maffia kohta, et ta oli detsentraliseeritud ülesehitusega. Ta jagunes niinimetatud coche’deks - maffiaperekondadeks, kelle eesotsas istus capofamiglia - perekonnapea. Neid perekondi ühendas ja sidus nii tollal kui ka tanapäeval aukoodeks, mida iga mafioso pidi surmaähvardusel järgima. Maffiajuhid nõudsid tingimusteta kuulekust. Iga “Auväärse Ühingu” liikme vastu suunatud tegu hindasid nad kallaletungina kogu maffiale ning karistasid selle eest ka vastava rangusega.

Kogu maffia võim toetub eelkõige omertale, mille abiga valitsetakse veel tänapäevalgi. Mafiosode silmis polnud midagi hullemat kui rikkuda omerta’d ehk tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kõlab: kes suud ei pea, peab surema. Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka kõik teisedki tsiviilelanikud.

Itaalia maffia Ameerikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maffia tegevus suudeti Sitsiilias 1920ndatel aastatel fašistliku režiimiga ajutiselt vaigistada, ning paljud mafioosod läksid pärast Benito Mussolini poolt suurema osa Sitsiilia maffia vahistamist Itaaliast USA-sse, rakendades seal itaalia emigrantide seas kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Kuid pärast liitlasvägede saabumist Sitsiiliasse Teise maailmasõja lõpupäevil taastas maffia uuesti oma jõu. Ameerikas sai toona alguse pizzarestoranide laine. Neid rajati üle riigi. Peale selle, et sealt sai osta Itaallaste maitsvat pizzat, oli need pigem loodud jaotuspunktideks. Nende kaudu äritseti narkootikumidega, mis tagasid grupeeringutele suure sissetuleku ning andis võimaluse soetada suurtes kogustes relvi. Seega pizzarestoranide peamine müügiartikkel oli kokaiin. Et seda äri rahus ajada, sõlmiti kokkuleppeid kohalikkude politseinikutega ning maksti neile vaikimise eest. Samal ajal suurenes kokaiinisõltlaste arv meeletu kiirusega ning riik püüdis seda peatada, kuid suhteliselt tulutult. Kokaiini levik suurenes oluliselt tänu "kuivale seadusele", mille riik kehtestas.

Maffia NSV Liidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidus oli maffia, organiseeritud kuritegevus ja varimajandus 20. sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel suureks probleemiks. Maffiavastase võitlusega tegeles peamiselt NSV Liidu Siseministeeriumi ja Eesti NSV Siseministeeriumi 6. Osakond.

Maffia vs organiseeritud kuritegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust täpselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida järgitakse. Peamine reegel, millele maffia võim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn "omerta", mille võiks kokku võtta sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele on väga raske leida tunnistajaid.

Maffia liikmeid nimetatakse mafioosodeks.

Maffia versus organiseeritud kuritegevus, määratlus Itaalia seadusandluses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia Kriminaaalkoodeksi § 416 määrab ära organiseeritud grupi mõiste.

„:Kui kolm või enam isikut ühinevad eesmärgiga panna toime kuritegusi,siis need, kes soodustavad või loovad või organiseerivad ühendust karistatakse ainult selle eest vabaduskaristusega 3 kuni 7 aastani.“

Kriminaalõiguslikust vaatenurgast vaadates seisneb kuriteo koosseisu erinevus selles, et kuriteost osavõtu korral on eelnev kokkulepe isikute vahel kindlate kuritegude toime panemiseks, seejuures kuritegelik side lõppeb pärast antud tegude toime panemist. Kuritegeliku ühenduse korral aga side ei piirdu ühe või mõnede kuritegude toime panemisega eesmärk on toime panna piiramatu arv kuritegusid.

Itaalia Kriminaaalkoodeksi §416-1 formuleerib mafioose grupi tunnused.

„:Ühendust loetakse mafioosseks, kui selles osalejad kasutavad vägivalda ühenduse poolt aga samuti sõltuvust ja vaikimisvannet (omertat) teiste suhtes kuritegude toimepanemiseks, otsese või kaudse kontrolli saavutamiseks majandustegevuse, kontsesioonide, lubaduste, töövõttude ja ühiskondlike teenistuste üle või ebaseaduslike tulude või eeliste saamiseks enda või teiste jaoks.“

Itaalia organiseeritud kuritegelik organisatsioon ja organisatsiooni liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maffia perekonna ametiredel ning selle süsteemi ülesehitus.

Itaaliatüüpi maffiaperekonna eesotsas on Don, keda nõustab nõunik (it. Consigliere). Don määrab omale kas ühe või mitu abilist (en. Underboss), kes teda vajadusel aitaksid ning võtaksid ajutiselt üle ohjad perekonna juhtimiseks, kui Don-iga peaks midagi juhtuma. Bossi abilistest aste allapoole jäävad kaptenid (en. Caporegime), kelle kamanduses on keskmiselt 10 "Tehtud meest (en. Made men)" kellele kapten käske jagab. Perekonna liitlaseid (en. Assosiates) on perekonna heaks töötamas tavaliselt 10x rohkem, kui tehtud mehi. Kuna liitlased ei kuulu perekonda, siis on neil ka keelatud vigastada/tappa kedagi kes kuuluks perekonda. Näiteks tehtud mehe löömine võib halvimal juhul lõppeda liitlasest lüüale surmaga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalias eristatakse nelja suurimat kuritegelikku maffiaorganisatsiooni: Sitsiilia Cosa Nostra, Calabria ja Campania Camorra, Napoli Ndrangheta ning Apuulia Sacra Corona Unita.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lauren Carter, "Ajaloo kuulsamad mafioosod". Kirjastus: KOOLIBRI, ISBN 9789985026236, 2010, 190 lk