Mine sisu juurde

Werner Zoege von Manteuffel

Allikas: Vikipeedia
Werner Zoege von Manteuffel (umbes 1910)

Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel VR I/2 (vene keeles Вернер Германович Цеге-фон-Мантейфель; 13. juuli (1. juuli vkj) 1857 Määri mõis – 14. märts 1926 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi tõeline riiginõunik, kirurg ja Eesti sõjaväearst (kindralmajor-meedik).

Ta oli Nikolai II au-ihukirurg.[1]

Werner Zoege von Manteuffel sündis Määri mõisniku Hermann Gustav Zoege von Manteuffeli ja Berta Henriette Wilhelmine Parroti pojana[2]. Tema ema vanaisa oli arstiteadlane ja Tartu ülikooli rektor Friedrich Parrot.[3]

W. Zoege von Manteuffel õppis Tallinna toomkoolis aastatel 1867–1878. Aastatel 1878–1886 õppis ta Tartu ülikoolis kirurgiat ning lõpetas selle arstina, 1886. aastal kaitses samas doktorikraadi. Aastail 1886–1889 oli ta professor Eduard Georg von Wahli assistent Tartu ülikooli haavakliinikus. Ta töötas Tartus eradotsendi (1889), dotsendi (1889–1899) ja kirurgiaprofessorina (1899–1918)[4].

1888. aastal abiellus ta Peterburis sündinud Anna (Anita) de Vriesiga (1864–1918), kes oli Franz de Vriesi (suri 1883) ja Anna von Kügelgeni tütar. Nende 1891. aastal Tartus sündinud tütar Elisabeth (Else) Zoege von Manteuffel abiellus 1918. aastal Tartus ajalehe Revalsche Zeitung hilisema peatoimetaja ning Eesti ja Saksamaa poliitiku Axel de Vriesiga (1892–1963).[2]

Arstiteaduses peetakse Werner Zoege von Mannteuffelit üheks südame- ja veresoonekirurgia rajajaks. 1895. aastal tegi ta esimesena arteri ja alumise õõnesveeni õmbluse, ta oli ka üks esimesi, kes 1899. aastal hakkas laskevigastuste korral tegema südameoperatsioone, ning oli esimene, kes 1903. aastal eemaldas inimsüdamest kuuli. Ta kirjutas teadustöid soolestiku läbimatuse, pimesoolepõletiku ja välikirurgia teemal.[3]

Ta avaldas 1897. aastal (teistel andmetel 1907[3]) artikli, milles esimesena maailmas soovitas kirurgidel kanda kummikindaid ja neid enne kasutamist vees keeta. Sel ajal opereeris enamik arste paljakäsi või kandis puuvillast, nahast või mõnest muust imavast materjalist valmistatud kindaid.

Vene-Jaapani sõjast 1904–1905 võttis ta osa sanitaarkolonni ülemana ja Punase Risti kirurgi-konsultandina. Haavatute transpordiks väliolukorras soovitas ta Vene-Jaapani sõja kogemuste alusel kasutada soome käru-vankrit, selle eest pälvis ta 1907. aastal Rahvusvahelise Punane Risti preemia.[3]

Pärast sõda jätkas ta tööd Tartu Ülikooli haavakliiniku juhatajana, avaldas hulga teaduslikke töid ja oli paljude doktoridissertatsioonide juhendaja. Tema õpilasi, hilisemaid teadlasi ja kirurge töötas mitmel pool Venemaa ja Lääne-Euroopa ülikoolides. 1905. aastal valiti ta Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku juhatajaks. Ka Nõukogude kirurg Nikolai Burdenko oli W. Zoege von Manteuffeli õpilane. Aastatel 1906 ja 1912 oli W. Zoege von Manteuffel Venemaa Punase Risti esindaja Genfi konventsiooni alusel nõupidamisel Londonis ja Chicagos.

Werner Zoege von Manteuffel Kuradisilla avamisel (1913)

Tema juhatusel rajati Tartusse Toomemäele 1913. aastal Romanovite dünastia võimuletuleku 300. aastapäevaks Inglisilla vastu Kuradisillaks nimetatav jalakäijate sild. Samuti püstitati Toomemäele tema aktiivsel toetusel kirurg Ernst von Bergmanni mälestussammas.[3]

Tartu ülikoolis töötas ta 1918. aastani, mil kolis Tallinna, kus tegutses erapraksises peamiselt plastilise kirurgia alal.

Esimeses maailmasõjas osales Zoege von Mannteuffel Venemaa Punase Risti sanitaarjuhina ning hiljem Looderinde kindralkonsultandina. Vabadussõja ajal töötas ta 1918–1920 Tallinnas vabatahtlikult sõjaväearstina. Nende teenete eest pälvis ta Vabadusristi.[3]

Pärast 42-aastast tegevust arsti ja teadlasena läks ta 1924. aastal pensionile. 1925. aastal kolis ta Tallinna, kus järgmisel aastal suri, kui teda teel patsiendi juurde tabas südameatakk. Ta maeti Kopli kalmistule, mis Nõukogude ajal hävitati.[3]

Werner Zoege von Mannteuffeli huvide sekka kuulusid loodusearmastus, maalikunst (enamasti maalis ta merevaateid), purjesport (ta oli Tallinna jahtklubi kommodoor), viimastel eluaastatel ka musitseerimine ja helilooming.[3]

Werner Zoege von Manteuffel
(1857–1926) 		Hermann Gustav Zoege von Manteuffel
(1826–1899)		 Heinrich Zoege von Manteuffel
(1779–1833)		 Wilhelm Zoege von Manteuffel (1745–1816)
Helene von Bock (1749–1833)
krahvitar Anna Christina Dücker
(1788–1829)		 krahv Gustav Wilhelm Dücker (suri 1803)
Anna Elisabeth von Bock
Bertha Parrot
(1825–1878)		 Friedrich Parrot
(1791–1841)		 George Frederic Parrot (1767–1852)
Wilhelmine Lefort (suri 1794)
Henriette Parrot Johann Leonhard Parrot
Margarethe Juliane Weiler

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Manteuffeli 150. sünniaastapäeva puhul avas Määri Küla Selts 6. juulil 2007 Määri mõisapargis Werner Zoege von Manteuffeli mälestuskivi. Monumendi rajamise algatas külaselts, plaadi autor on Joel Petrov. Kivi pärineb Pudivere külast Uuetoa talu põllult ning vajaliku raha 6500 krooni andis Väike-Maarja vald. Avamisel osalesid ka Mannteuffeli sugulased Saksamaalt. Ürituse puhul müüdi Väike-Maarja postkontoris ja Määri mõisapargis postkaarte, mille sünniaastapäevaks andis välja Eesti Post, samuti tembeldati neid eritempliga.[5][6]

Sünniaastapäevaks 2007. aastal avaldas trükise "Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel" Tartu Ülikool, samuti ilmus Heino Rossi ülevaatlik brošüür "Kirurg Werner Zoege von Manteuffel". Tartu Ülikooli kirurgiakliinikus toimus ka mälestuskonverents.

Werner Zoege von Manteuffel figureerib Tõnu Õimu ajaloolises jutustuses "Salauksed avanevad" (Tallinn: Canopus, 2012).

  1. ↑ Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel. Tartu 2007, lk 40
  2. 1 2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Bd.:1, Görlitz 1930, lk 629, lk 631
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 "Kodulugu: Määris sündisid kummikindad ja Kuradisild", Virumaa Teataja, 10. juuli 2007
  4. ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, (Matrikkel nr 10446 lk 749)
  5. ↑ Heiki Koov, "Määri Werner Zoege von Manteuffel", Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 10.07.2025)
  6. ↑ "Määri mälestab kuulsat arsti", Virumaa Teataja, 29. juuni 2007 (vaadatud 10.07.2025)
  • Anna von Kügelgen (koostaja), "Werner Zoege von Manteuffel, 1857-1926, Professor der Chirurgie in Dorpat: ein Lebensbild in Briefen, Erinnerungen und Worten seiner Freunde und Schüler", sari Beiträge zur Kunde Estlands, Bd. 16, H. 2/6, Reval: Kentmann, 1931, 224 lk
  • Anna von Kügelgen, "Werner Zoege von Manteuffel, Professor der Chirurgie in Dorpat 1857-1926: Ein Lebensbild in Briefen, Erinnerungen und Worten seiner Freunde und Schüler", Schriften des Deutschen Auslandsdients, Reihe D, Biographien und Denkwürdigkeiten, Bd. 4. Stuttgart: Ausland und Heimat Verlags-Aktiengesellschaft.
  • Isidor Fischer, "Biographisches Lexikon der hervorragenden Ärzte der letzten fünfzig Jahre". Berlin – Wien, Urban & Schwarzenberg, 1932, lk 1717.
  • Ilo Käbin, "Kirurgide kummikindad võeti kasutusele Tartus", Eesti Päevaleht (Stockholmis), 31. detsember 1976, nr 98, lk 5.
  • Ilo Käbin, "Kirurgens handskar jubilerar: "Kokta händer" fyller 100 år", Läkartidningen, 1997, vol. 94, N 42, lk 3771-3773; Stockholm: Sveriges läkarförbund, 1997
  • Heino Ross (koostaja), "Kirurg Werner Zoege von Manteuffel: Määri, 1. juuli 1857. a. - Tallinn, 14. märts 1926", Tõrva: Väike-Viru, 2007, 31 lk
  • "Prof. Werner Zoege von Manteuffeli 150. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverentsi teesid, 7. september 2007", Tartu: Tartu Ülikooli Kirurgiakliinik, 2007, 24 lk
  • Maie Toomsalu (koostaja), "Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel", eessõna Ants Peetsalu, Tartu Ülikool, 2007, 59 lk
  • Maie Toomsalu (koostaja), "The legend is alive. Werner Zoege von Manteuffel: professor of surgery" tlk Ilmar Anvelt, Tartu: Atlex, 2019, 171 lk

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Werner_Zoege_von_Manteuffel&oldid=7071598"