Vene-Jaapani sõda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vene-Jaapani sõda
Toimumisaeg 8. veebruar 19045. september 1905
Tulemus Jaapan sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, Portsmouthi rahuleping
Territoriaalsed
muudatused
Kirde-Hiina ja Korea
Osalised
Flag of Russia.svg Venemaa Keisririik Jaapan Jaapan
Väejuhid või liidrid
Flag of Russia.svg sõjaminister Aleksei Kuropatkin
Flag of Russia.svg Nikolai Linevitš (1. Mandžuuria armee)
Flag of Russia.svg Paul von Rennenkampff
Flag of Russia.svg Oskar Ferdinand Gripenberg (2. Mandžuuria armee)
Flag of Russia.svg Alexander von Kaulbars (3. Mandžuuria armee)
Flag of Russia.svg kindral Georg von Stackelberg (Ida-Siberi korpus)
Naval Ensign of Russia.svg admiral Jevgeni Aleksejev
Naval Ensign of Russia.svg viitseadmiral Zinovi Rožestvenski
Naval Ensign of Russia.svg admiral Stepan Makarov

Mukdeni lahingPort Arturi piiramineTšemulpo merelahingLiaoyangi lahingSandepu lahingYalu jõe lahingTsushima lahing

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 19045. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa keisririigi laevastikku Port Arthuris. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes. Port Artur langes 23. detsembril 1904 (vkj)/2. jaanuaril 1905. aastal (ukj).

Port Arturi sadam, 1904. aastal

1904. aastal 9. veebruaril alustasid ristleja Varjaag ja abilaev Korejets läbimurret Port Arturi sadamasse ja andsid Incheoni lahes Tšemulpo merelahingus 20 minutise lahingu kogu Jaapani eskaadrile, mis koosnes üle 20-st lahinglaevast. Mõlemad laevad said raskeid vigastusi ja uputati venelaste endi poolt.

Ristleja Varjaag ja abilaev Korejets

27.–28. mail 1905 purustati Tsushima lahingus Venemaa keisririigi laevastik. Tsushima lahingus purustas admiral Tōgō Heihachirō juhitud Jaapani laevastik vene laevastiku 2. eskaadri täielikult. Hukkus üle 5000 vene madruse ja ohvitseri ning 27 laeva. Tsushima lahing tähendas Venemaa lõplikku lüüasaamist Vene-Jaapani sõjas.

Vaikse ookeani laevastiku 2. eskaadri teekond Läänemerelt Kaug-Itta

Sõja lõpetas Portsmouthi rahuleping, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks on arvatud Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.

Jaapani alad 1910. aastal

Sõja kaotusest tulenev majandussurutis oli üks 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid Venemaa keisririigis.

Vene-Jaapani sõda ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Johannes Orasmaa. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]