Kaubandus-Tööstuskoda

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kaubandus-tööstuskoda)
Disambig gray.svg  See artikkel on aastail 1925–1940 tegutsenud kutsealasest omavalitsusest, tänapäeval tegutseva organisatsiooni kohta vaata Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskoda oli aastail 1925–1940 Eestis tegutsenud kaubandus- ja tööstusalane kutsealane omavalitsus. Koja esimees oli kogu tema tegevuse jooksul Joakim Puhk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed sammud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja loomiseks tehti juba 1914. aastal. Tallinna kaupmehed esitasid linnavolikogule taotluse, et see näitaks Peterburis keskvõimu ees initsiatiivi kaubandus-tööstuskomitee asutamiseks. Paraku ei päädinud esimene katse õnnestumisega, kuid Eesti mehed ei jätnud jonni.

Kaks aastat hiljem prooviti uuesti, kuid ka nüüd kordas ajalugu end uuesti ning kaubandus-tööstuskomitee jäi nüüdki asutamata. Alles 1917. aastal jõuti nii kaugele, et Venemaa ajutine valitsus allkirjastas dekreedi kaubandus-tööstuskodade asutamiseks, mis olid Lääne-Euroopas juba mitu sajandit tuntud.

1919. aastal saatis tollane kaubandus-tööstusministri kohusetäitja Märt Raud valitsusele kaubandus-tööstuskoja seaduse eelnõu (autor Konstantin Päts) koos selle juurde kuuluvate ajutiste määrustega. Juba nädal hiljem saatis valitsus selle pärast läbivaatamist Asutavale Kogule, kuid mingil põhjusel jäi see sinna toppama ning ei jõudnud hääletusele. Samal aastal kogunes Estonia teatris esimene üleriiklik kaupmeeste kongress, kus esimest korda arutati laiemalt kaubandus-tööstuskoja asutamise vajadust. Üheskoos võeti vastu otsus, mis tunnistas kaubanduskoja asutamise vajalikuks ning palus valitsust koja loomiseks samme astuda. Otsus saadeti kaubandus-tööstusministrile. Valitsus tunnustas lõpuks põhimõtteliselt koja vajalikkust ning tegi kaubandus-tööstusministrile ülesandeks Pätsi poolt koostatud eelnõu ümber töötada.

Ümbertöötatud kava jõudis riigikokku 1921. aastal. Asja asus vedama Konstantin Päts ise. Paraku jäi nüüdki seadus vastu võtmata, sest Päts valiti riigivanemaks ning esimene riigikogu läks laiali. Mitu aastat käis seadus mööda võimukoridore erinevate komisjonide laual, kust see 1924. aastal viimaks täiskogule hääletamiseks jõudis.

Kümme aastat kestnud püüdlused kaubandus-tööstuskoja asutamiseks kandsid lõpuks vilja. 11. detsembril 1924 võeti vastu kaubandus-tööstuskoja seadus koos selle elluviimise seadusega. Koja avamiseni kulus siiski veel peaaegu aasta, sest pärast seaduse vastuvõtmist tuli hakata valmistuma koja kokkukutsumiseks. Selleks moodustati kaubandus- ja tööstusesindajatest ajutine komitee. Novembri alguseks 1925 oli ajutine komitee jõudnud sinnamaale, et kaubandus-tööstuskoda oli esimeseks koosolekuks ja pidulikuks avamiseks valmis.

Kaubandus-tööstuskoja liikmete esimesele koosolekule 9. novembril 1925 kogunes sadakond liiget. Koja nõukogu esimeheks valiti Konstantin Päts, juhatuse esimeheks aga napilt Joakim Puhk.

Pöördelised ajad Eestis 1940. aastal ei jätnud puutumata ka kaubandus-tööstuskoda. Vaevalt oli 21. juulil jõutud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik välja kuulutada, kui juba kümme päeva hiljem anti dekreedina välja kaubandus-tööstuskoja likvideerimise seadus. Koja varad, õigused ja kohustused läksid üle Üleriikliku Kaupmeeste Seltsi Keskliidule.

Koja liikmed olid:

1925[muuda | muuda lähteteksti]

15. oktoobril 1925 valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeteks:

I. Panga ja kinnituse sektsioon.
II. Suur- ja keskkaubanduse sektsioon.
III. Väikekaubanduse sektsioon.
IV. Suurtööstuse sektsioon.
V. Kesk- ja väiketööstuse sektsioon
VI. Laevasõidu sektsioon

1929[muuda | muuda lähteteksti]

28. novembril 1929 valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks:

I. Panga ja kinnituse osakond.
II. Suur- ja keskkaubanduse sektsioon.
III. Väikekaubanduse sektsioon.
IV. Suurtööstuse sektsioon.
V. Kesk- ja väiketööstuse sektsioon.
VI. Laevasõidu sektsioon.

1933[muuda | muuda lähteteksti]

21. novembril 1933 valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeteks:

I. Panganduse ja kindlustuse sektsioon
II. Suur- ja keskkaubanduse sektsioon
III. Väikekaubanduse sektsioon
IV. Suurtööstuse sektsioon
V. Kesk- ja väiketööstuse sektsioon
VI. Laevanduse sektsioon

Vabadussõjalaste katse oma partei mehi majandusmeeste hulka sokutada äpardus täielikult[1].

1937[muuda | muuda lähteteksti]

30. novembril 1937 valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeteks:

I. Panganduse ja kindlustuse sektsioon.
II. Suur- ja keskkaubanduse sektsioon.
III. Väikekaubanduse sektsioon.
IV. Suurtööstuse sektsioon.
V. Kesk- ja väiketööstuse sektsioon.
VI. Laevanduse sektsioon.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Puhk valiti tagasi kaub.-tööstuskoja esimeheks. Kaja, 20. detsember 1933, nr. 298, lk. 3.
  • Kojad omavahel koostööd süvendama. Vaba Maa, 3. detsember 1936, nr. 277, lk. 5.
    • Majandusparlament koos. Hommikleht, 19. detsember 1933, nr. 112, lk. 1.