Paul Ingermann
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Paul Ingermann (7. november 1880 Vooru, Tisleri küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa – 2. september 1946 Viljandimaa) oli Eesti pankur, ühiskonnategelane ja Vabadussõja võitleja.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta hakkas ühiskondlikus elus kaasa lööma 17-aastaselt, osaledes mitmes organisatsioonis, sealhulgas Kristlikus Noortemeeste Ühingus, Karskuse Sõbras, Eesti Käsitööliste Abiühingus ja Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsis.
Ingermann õppis Bandelieri vabrikus tisleritööd ja omandas sellidiplomi 1889. aastal. Pärast sõjaväeteenistust pidas ta Tarus oma tisleritööettevõtet.
Ta osales Esimeses maailmasõjas ja liitus 1917. aastal, kui loodi Eesti polgud, Rakvere 1. Eesti polguga. Polguga osales ta Valmiera ja Saaremaa sõjakäikudes. Saaremaalt, kus Eesti polk vangistati, põgenes ta koos kaheksa mehega väikeses kaluripaadis Haapsallu, olles merel kaks ööd-päeva. Vabadussõja ajal teenis Ingermann rindel varustamisalal rindel. Pärast sõja lõppu asus taas elama Tartusse.
Kümme aastat oli ta Majaomanike Seltsi juhatuse liige ja Eesti Üleriigilise Majaomanike Keskliidu aseesimees. Ta oli ka mitmes koosseisus Tartu linnavolikogus, Kaitseliidu Tartu maleva 2. malevkonna abipealik ja juhatuse liige, samuti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Lisaks oli ta Tartu Majaomanikkude Panga nõukogu liige ja nõukogu esimees alates 1923. aastast. Lisaks Tartu Süsiagentuuri juhataja. Ingermann tegutses ka Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi joonistuskursuste nõukogus.
Nooremas eas oli Ingermann aktiivne sportlane, elukutseline maadleja ja mitme spordiseltsi asutaja. Koos Jaan Jaago, August Ploomi ja Johannes Tigasega asutas Paul Ingermann spordiklubi Lurich, mis tegutses Esimese maailmasõja alguseni, mil enamik selle liikmeid võeti sõjaväkke.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar Leida Kangilaski (sündinud Ingermann; 1911–1981) oli abielus Ott Kangilaskiga.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Paul Ingermann 50-aastane., Postimees, nr. 49, 20 veebruar 1930