Paul Ingermann

Paul Ingermann (7. november 1880 Vooru, Tisleri küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa – 2. september 1946 Viljandimaa) oli Eesti pankur,ühiskonnategelane ja Vabadussõja võitleja.

Elulugu

Ta alustas oma aktiivset osalust ühiskondlikus elus juba 17-aastaselt, liitudes mitmete organisatsioonidega, sealhulgas Kristliku Noortemeeste Ühingu, Karskuse Sõbra, Eesti Käsitööliste Abiühingu ja Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga.

Ingermann õppis Bandelieri vabrikus tisleritööd ja omandas sellidiplomi 1889. aastal. Pärast sõjaväeteenistust asus ta Tarus oma tisleritööettevõtet pidama.

Ta osales Esimeses maailmasõjas ja liitus 1917. aastal, kui loodi Eesti polgud, Rakvere 1. Eesti polkuga. Polguga osales ta Valmiera ja Saaremaa sõjakäikudes. Saaremaalt, kus Eesti polk vangistati, põgenes ta koos kaheksa mehega väikeses kaluripaadis Haapsallu, olles merel kaks ööd-päeva. Vabadussõja ajal teenis Ingermann rindel varustamisalal rindel. Pärast sõja lõppu asus taas elama Tartusse.

10 aastat järjest oli ta Majaomanike Seltsi juhatuse liige ja Eesti Üleriigilise Majaomanike Keskliidu aseesimees. Tartu mitme koosseisu linnavolikogu liige, Kaitseliidu Tartu maleva 2. malevkonna abipealik ja juhatuse liige, samuti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Lisaks oli ta Tartu Majaomanikkude Panga nõukogu liige ja nõukogu esimees alates 1923. aastast. Lisaks Tartu Süsiagentuuri juhataja. Ingermann tegutses ka Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi joonistuskursuste nõukogus.

Nooremas eas oli Ingermann aktiivne sportlane, elukutseline maadleja ja mitme spordiseltsi asutaja. Koos Jaan Jaago, August Ploomi ja Johannes Tigane asutas Paul Ingermann spordiklubi Lurich, mis tegutses Esimese maailmasõja alguseni, mil enamik selle liikmeid võeti sõjaväkke.

Isiklikku

Tema tütar Leida Kangilaski (sündinud Ingermann; 1911–1981) oli abielus Ott Kangilaskiga.

Välislingid

Paul Ingermann 50-aastane., Postimees, nr. 49, 20 veebruar 1930