Kassmadu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kassmadu (perekond)

Kassmadu
Kassmadu Maltal.
Kassmadu Maltal.
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Roomajad Reptilia
Alamklass: Soomussisalikud Lepidosauria
Selts: Soomuselised Squamata
Alamselts: Maolised Ophidia
Infraselts: Alethinophidia
Ülemsugukond: Colubroidea
Sugukond: Colubridae
Alamsugukond: Colubrinae
Perekond: Kassmadu Telescopus
Liik: Kassmadu
Ladinakeelne nimetus
Telescopus fallax
(Fleischmann, 1831)[1]
Sünonüümid
  • Coluber vivax Fitzinger, 1826
  • Tarbophis fallax Fleischmann, 1831
  • Trigonophis iberus Eichwald, 1831
  • Tarbophis vivax var. syriaca Boettger, 1880

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik. Kassmao leviala on peamiselt Vahemere äärsetel aladel ja saartel alates Itaalia kirdeosast Kagu-Bulgaariani, Ees-Aasias ja Kaukaasias.

Madu tegutseb peamiselt hämariku ajal ja on üks kolmest nastiklaste sugukonda kuuluvast maost Euroopas, kellel on tagumised mürgihambad.[2]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassmaol klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised alamliigid:[3]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassmadu kasvab tavaliselt umbes umbes 75 sentimeetri pikkuseks. Pikemad isendid võivad olla ka üle 100 sentimeetri ja erandlikel juhtumitel kuni 130 sentimeetrit pikad. Mao keha on sihvakas, ninamik koonusjas ja tömp, pea lai ja lame. Keha on tavaliselt külgedelt kokku surutud. Mao silmad on väikesed ja vertikaalsete, kassile sarnaste pupillidega. Vähese valguse korral on pupillid ümmargused.[4]

Kassmaol on suured peakilbised ja siledad seljasoomused. Seljasoomused paiknevad ristipidi ja neid on keskkehal tavaliselt 19, kuid võib olla ka muu arv 17-st kuni 23-ni. Värvuselt on kassmadu selja pealt kas hall, beež või pruunikas, kõhu alt aga kahvatukollane, valkjas või roosakas. Mao kukla taga on tumedad täpid või moodustub lausa kaelus, selga katavad tumedad ristivöödid või laigud, külgi tuhmimad vöödid. Paljudel isenditel on suunurgast silmadeni näha tume triip. Mõne mao kõhualust võivat katta tumedamad täpid või laigud, millest võib ka muster moodustuda.[4]

Erinevatel populatsioonidel võib varieeruda mustri erksus. Näiteks Kreetal ja ümbritsevatel saartel on maod ühtlasema värvusega ja neil on keskkehal tavapärasema 19 seljasoomuse asemel pigem 21–22 seljasoomust.[4]

Mao ülalõua tagaosas paiknevad vagudega mürgihambad, mille abil madu saaki surmab. Väikesed sisalikud surevad mürgist 2–3 minuti jooksul. Inimesele mürki väga ohtlikuks ei peeta, seda ka põhjusel, et väikese suuga maol on raske inimest kõvasti salvata.[4]

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emane muneb 5 kuni 9 piklikku muna, millel pikisuunas on peenikesed vaod. Vastkoorunud maod on 14–20 sentimeetrit pikad.[4]

Levik ja elukeskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassmadu

Kassmadu leidub Kirde-Itaalia servas, Aadria mere idarannikul, Makedoonias, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas Kreekas, mitmel Egeuse mere saarel (näiteks Kreetal ja Rhodosel), Maltal, Kaukaasias ja Ees-Aasias.[4]

Armeenias on levinud alamliik Telescopus fallax iberus, kes elab seal 350-1800 m või isegi kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna. Levila hulka arvatakse järgmised haldusüksused: Širak (võimalik), Aragatsotn, Jerevan, Kotajkh, Ararat, Vajotsh Dzori, Sjunikh.[5]

Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks randades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt.[4] Harva on neid leitud ka poolkõrbetest või mägistest steppidest.[1] Eelistab elada madalamatel aladel, kuid levila lõunapiiril leidub neid kuni 1300 meetrit üle merepinna.[4]

Kefalloniá saarel kasutatakse kassmadusid religioosetel tseremooniatel.[4]

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassmadu tegutseb enamasti hämariku ajal, kuid võib suvel soojade ilmadega tegutseda ka öösel ja talvel külmemate ilmadega ka päeval. Toitub peamiselt gekodest ja sisaliklastest, kuid ka agaamlastest ja vaskussidest. Harvem sööb pisiimetajaid ja linde, noored maod söövad ka palju putukaid. Täiskasvanult püüab maksimaalselt rohesisaliku suurust saaki. Lagedamal alal võib saaki vaikselt ja varjatult jälitada ning vahel tirib saaklooma peiduurkast välja. Madu haarab saagi lõugade vahale ja manustab mürgi tagumiste mürgihammastega. Mürk mõjub tavaliselt 2–3 minutiga. Seni hoiab madu saaki lõugade vahel.[4]

Häirituna võib käitumine meenutada rästiku käitumist: madu sisiseb valjusti, lamendab keha ja lööb peaga. Kätte võttes võib hammustada. Teda ei peeta väga ohtlikuks, tal on küll tagumised väikesed mürgihambad, kuid suu väikeste mõõtmete tõttu on tal raske inimest korralikult salvata.[4]

Ohustatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnel pool tõrjuvad inimesed kassmadusid, kuna ajavad neid rästikuliikidega segi. Mõnes levila osas ohustavab madu elupaikade kaotus intensiivse põllumajanduse ja linnastumise tõttu. Igal pool on ohuks autoteed.[1]

Kassmadu on kantud punasesse raamatusse Venemaal ja Armeenias, lisaks on ta kaitse all Iisraelis. Üldiselt loetakse kassmadu siiski soodsas seisundis liigiks, kuna tal on lai levila ja oletatavasti suur populatsioon, mis teadaolevalt kiiresti ei kahane.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Aram Agasyan, Aziz Avci, Boris Tuniyev, Jelka Crnobrnja Isailovic, Petros Lymberakis, Claes Andrén, Dan Cogalniceanu, John Wilkinson, Natalia Ananjeva, Nazan Üzüm, Nikolai Orlov, Richard Podloucky, Sako Tuniyev, Uğur Kaya, Wolfgang Böhme, Rastko Ajtic, Varol Tok, Ismail H. Ugurtas, Murat Sevinç, Pierre-André Crochet, Ahmad Mohammed Mousa Disi, Souad Hraoui-Bloquet, Riyad Sadek, Yehudah Werner, Idriz Haxhiu (2009). "Telescopus fallax." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2013.2. Kasutatud 28. august 2012.
  2. Arnold 2004, lk 202
  3. Telescopus fallax FLEISCHMANN, 1831 Kasutatud: 28.august 2012
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 Arnold 2004, lk 225
  5. Tigran L. Tadevosyan. Telescopus fallax (Fleischmann, 1831) sbsp. iberus (Eichwald), Caucasian cat snake. TADEVOSYAN'S HERPETOLOGICAL RESOURCES (THR), 19. juuli 2008. Kasutatud 19. detsember 2013. (Inglise keel)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Edwin Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 ISBN 998570147X

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]