Nastiklased
 |
| Nastiklased | |
|---|---|
 Coluber caspius | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Ophidia |
| Infraselts |
Caenophidia |
| Ülemsugukond |
Colubroidea |
| Sugukond |
Colubridae |
Nastiklased[1] (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond. Neid on väga mitmesugustes elupaikades kõigil mandritel peale Antarktise. Eesti looduses on ainsa liigina esindatud harilik nastik. Nastiklaste levila piiriks on üldiselt 55 kraadi põhjalaiust, erandiks vaid Euroopa, Loode-Venemaa ja Skandinaavia maad, kus levila ulatub 65. laiuskraadini Soomes. Nii puuduvad nad suuremal osal Venemaast ja Kanadast, Austraaliast ja ka Iirimaalt ja Uus-Meremaalt.
Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Zaheri klassifikatsioon (1999)[muuda | muuda lähteteksti]
Zaher süstematiseeris sugukonna Colubridae järgmisteks alamsugukondadeks:
- Boodontinae
- Calamariinae (kääbusmadulased)
- Colubrinae (vilbasnastiklased) Oppel, 1811
- Dipsadinae (jämepeamadulased)
- Homalopsinae
- Natricinae
- Pareatinae
- Psammophiinae (liivamadulased)
- Pseudoxenodontinae
- Pseudoxyrhophiinae
- Xenodermatinae
- Xenodontinae
- Blythia
- Cercaspis
- Cyclocorus
- Elapoidis
- Gongylosoma
- Haplocercus
- Helophis
- Myersophis
- Omoadiphas (hiljuti avastatud)
- Oreocalamus
- Poecilopholis
- Rhabdops
- Tetralepis
- Thermophis
- Trachischium.
Enamik Colubridae sugukonna madusid on mürgitud või poolmürgised (liivamadu, bumslang jt), kuid seda tuleb mõista nii, et nad pole üldjuhul inimesele ohtlikud peamiselt oma suu ja hammastiku ehituse tõttu – neil puuduvad suu eesosas nn mürgihambad.[2]Aga nende hulgas on ka päris mürgiseid madusid.[3]
Samas on paljude liikide sülg ja nn mürk (toksiin) toksiline nende saakloomade jaoks.
Mõned Aafrikas levinud liigid on põhjustanud ka inimeste mürgistusi ja surma. Teadlased püüavad seletada neid juhtumeid iga mao eripäradega ja ka madude süljenäärmete eritiste väga varieeruva keemilise koostisega, mis võib erineda isegi ühe pesakonna madudel.[4]
Colubridae sugukonda liigitatud maod on enamasti saledad, suurim neist on Kagu- ja Lõuna-Aasias levinud kuni 3,5-meetrine suursilmmadu, väikseim aga kuni 10 cm pikkune kääbusmadu Malai saartel. Enamik nastiklasi on ovipaarsed ehk munejad. Nad toituvad peamiselt pisiimetajaist, lindudest, kaladest, kahepaikseist ja selgrootuist.
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- Ladina keeles coluber – 'madu'.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Euroopa kahepaiksed ja roomajad", Nicholas Arnold, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk 202
- ↑ Snake venoms have not revealed all their secrets, Pariis, 14. märts 2011, veebiversioon (vaadatud 05.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 71, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0
- ↑ Snake venoms have not revealed all their secrets, Pariis, 14 märts 2011, veebiversioon (vaadatud 05.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Coluber, veebisõnastik (vaadatud 16.09.2013) (inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nastiklased |
- toimetajad C.G.Glasby, G.J.B.Ross, P.L.Beesley, FAUNA of AUSTRALIA Volume 2A, 34. FAMILY COLUBRIDAE, Harald Ehmann, AGPS Canberra, 1993, ISBN 978 0 644 32429 8, veebiversioon (vaadatud 16.09.2013) (pdf) (inglise keeles)
- Donald M. McKinstry, TOXICITY IN COLUBRID SNAKES OF THE WORLD AN ANNOTATED BIBLIOGRAPHY, veebiversioon (vaadatud 17.09.2013) (inglise keeles)