Kalevi Jahtklubi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna jahtklubist; Tartu jahtklubi kohta vaata artiklit Tartu Kalevi Jahtklubi

Kalevi Jahtklubi (varem Eesti Spordiseltsi Kalev Jahtklubi) on jahtklubi, mis tegutseb Tallinnas Pirital.

Kalevi Jahtklubi asutati 8. veebruaril 1948. KJK-l on üle 600 liikme ning see koondab igas vanuses purjetajaid, kuid ka niisama meresõpru. KJK liikmete sportlike saavutuste hulgas on medalimehi nii avamerepurjetajate, jääpurjetajate kui svertpaadipurjetajate hulgas.

KJK territooriumil tegutseb kaks purjespordikooli: KJK Purjespordikool ja Rein Ottosoni purjespordikool.[1]

KJK eesmärk on:

  • olla purjetamist propageeriv ja purjetamishuvilisi ühendav klubi;
  • pakkuda külalistele ja klubiliikmetele kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid;
  • pidevalt areneda, et saada parimaks külalissadamaks Soome lahe ääres.

Alates aastast 1958 korraldab KJK igal aastal juulikuus Eesti suurimat avamereregatti Muhu väina regatt. Viimastel aastatel on seda enam kui 100 osavõtva jahiga rahvusvahelist võistlust läbi viidud koos Pärnu Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Seltsiga. Klubiliikmete seas on väga populaarne iganädalane kolmapäevaregatt.[1] KJK on aastate jooksul korraldanud palju suurvõistlusi, alates rahvusvahelistest Balti regattidest ja lõpetades erinevate jahiklasside Euroopa ja maailmameistrivõistlustega. Viimaste aastate suurvõistlustest väärivad märkimist 2004. aastal toimunud Draakon-klassi Euroopa meistrivõistlused, 2010 Laser Standard ja Laser Radial EM-regatt ning samal suvel Tallinnas purjetatud Melges 24 klassi maailmameistrivõistlused, samuti 2013. aastal korraldatud Finn-klassi MM-regatt Finn Gold Cup ja 2015. aastal koos Pärnu jahtklubiga korraldatud ORC Euroopa meistrivõistlused.[1]

Kalevi jahtklubi hoone
Kalevi jahtklubi hoone

Jahtklubi hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kalevi jahtklubi hooned paiknevad Pirita jõesuudme vasakul kaldal koos Kalevi Jahtklubi sadamaga. Tõenäoliselt oli Pirita jõesuue paatide randumispaiga ja sadamana kasutusel juba muinasajal.

Praeguse Kalevi jahtklubi hoone kohal asus Karl Burmani projekti järgi 1912. aastal ehitatud Kalevi seltsimaja, mis pandi põlema 1941. aasta augustis.

1949. aastal valmis Peeter Tarvase projekti järgi ehitatud modernistliku joonega hoone, mis oli vastuolus tollaste arhitektuurikaanonitega. See põhjustas skandaali ja tollaste arhitektuurifunktsionääride vallandamise. Kalevi jahtklubi hoone on riiklik kultuurimälestis alates 2008. aastast.[2][3] Jahtklubi hoone jõepoolsel küljel on ka suur terrass, mida piirab läänest madal paekivist müüritis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Jahtklubist". kjk.ee.
  2. 28762 Kalevi jahtklubi hoone. Kultuurimälestiste register.
  3. 100 ehitist - sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918-2017. Tallinn 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]