Julius Mägiste

Allikas: Vikipeedia
Julius Mägiste

Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.[1]

Julius Mägiste oli pärit talupidaja perekonnast. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis 19131915 ja Aleksandri Gümnaasiumis 1915–1918, lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1919. aastal. 1919–1923 õppis Julius Mägiste Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas algul antiikkeeli ja seejärel soome-ugri keeli, lõpetas magistrina eesti ja läänemeresoome keelte alal. Ta oli 1920. aastal üliõpilasseltsi "Veljesto" ja Akadeemilise Emakeele Seltsi asutajaid. Aastatel 1923–1926 oli ta Tartu Ülikooli stipendiaat (doktorant). Dr. philos. kraadi sai ta 1928. aastal väitekirjaga "oi-, ei- deminutiivid läänemeresoome keelis". Ta oli õppeülesandetäitja aastast 1925 ja erakorraline professor aastast 1929. Aastatel 19321944 oli Julius Mägiste Tartu Ülikooli professor. Põgenes 1944. aastal Saksamaale, sealt asus 1945. aastal elama Rootsi. Täitis alates 1947. aastast Lundi Ülikoolis õppeülesandeid, oli aastatel 19501967 dotsent. Julius Mägiste algatusel loodi Lundi Ülikooli juurde soome-ugri keelte seminar (instituut), mida ta juhatas aastatel 1954–1967.[2]

Koostas 12-köitelise etümoloogiasõnaraamatu käsikirja "Estnisches etymologisches Wörterbuch" (üle 4000 masinakirjas lehekülje).

Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto".

Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi Osakonna auliige.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14. köide
  2. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 356-357.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]