Valve-Liivi Kingisepp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valve-Liivi Kingisepp
DF0032-012 IMG 5043 Kingisepp.jpg
13.03.2017 J. V. Veski portreebüsti avamisel
Sündinud 11. november 1935
Maalse küla, Läänemaa
Tegevusala keeleteadus, eesti vana kirjakeel
Töökoht Tartu Ülikool (1962–2004)
Tuntumad tööd "O. W. Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe sõnastik""

"200 aastat eesti keele ülikooliõpet" (koostaja)

"Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (juhendaja)

Autasud Riiklik tunnustus elutöö eest vaimuvallas (2013)

Wiedemanni keeleauhind (2013)

Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige

Valve-Liivi Kingisepp (snd Presjärv, sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ning Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

Kingisepa teadustöö on keskendunud eesti vana kirjakeele sõnavara uurimisele.

Ta on koostanud ise ja koos kaasautoritega põhjalikke vanade tekstide sõnavara ülevaateid ja sõnastikke. Samuti on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise suurkujude ja ülikooliõppe oluliste isikute tegevust. Selle teemaga on seotud tema 2003. aastal koostatud  artiklikogumik „200 aastat eesti keele ülikooliõpet”.[1]

Lisaks sõnavarale ja suurte keelemeeste tegevusele on V.-L. Kingisepp tundnud huvi ka murrete vastu. Sellel teemal on ta kirjutanud artikli “Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiiv”, mis ilmus kogumiku Kodumurre kaheksandas numbris.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Liivi sõit 19.–21.05.1965. Pildilolijad Jaak Simm, Enel Aunma, Mati Hint, Toom Õunapuu, Valve-Liivi Kingisepp.

1954. aastal lõpetas Kingisepp Haapsalu 1. keskkooli (praegune Haapsalu gümnaasium). Pärast seda alustas ta õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis,  aastal 1959 lõpetas ta selle eesti filoloogia erialal.[3] 1981 kaitses V.-L. Kingisepp kandidaadiväitekirja Otto Wilhelm Masingu sõnavara teemal. Väitekirjast lähtudes on ta koostanud ajalehe Maarahwa Näddala-Leht sõnastiku, mis on ilmunud aastatel 1972–1986 sariväljaandes “Sõnasõel”.[4]  Kingisepp töötas Võnnus õpetajana aastatel 1959–1962. 1962 asus ta tööle Tartu Ülikoolis, kus töötas alguses tunnitasulise õppejõuna (1962–1968), seejärel täiendas end aspirantuuris (1968–1970).[3] 1970 alustas ta tööd vanemõpetajana (1970–1988) ning töötas kuni pensioneerumiseni dotsendina (19872004). Praegu on ta Tartu ülikooli emeriitdotsent. 1988–1992 töötas ta Oulu ülikoolis eesti keele lektorina.[5]

Aastal 1961 liitus Valve-Liivi Kingisepp Emakeele Seltsiga. Ta on kuulunud Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi ja ESi juhatusse, kus ta on olnud laekur, kirjatoimetaja ja abiesimees.[1] Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.[5]

Õppejõutöö Tartu Ülikoolis[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on juhendanud mitmeid üliõpilastöid eesti kirjakeele ortograafia ja sõnavara alal. Ühe silmapaistvama uurimistöö on tema juhendamisel teinud Kristel Ress (Kikas), kes uuris Heinrich Stahli keeleõpetuses (1637) sisalduva saksa-eesti sõnastiku materjali. Kingisepp ja Ress töötasid välja vanade sõnastike tänapäevasteks digiandmebaasideks muutmise uudse metoodika. Ressi magistritöö põhjal 2002. a ilmunud raamat kandis pealkirja “Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?”.

Aastate jooksul on Kingisepp pidanud ülikoolis erinevaid loengukursusi eesti kirjakeele ajaloost ja sõnavarast, õigekeelsusest, leksikograafiast jm. Ta on koostanud õppevahendeid ning juhendanud proseminare ja seminare. Kingisepp lõi aktiivselt kaasa omaaegse Tartu Riiliku Ülikooli ettevalmistusosakonna töös ja on olnud üliõpilaste teadusliku ühingu soome-ugri ja eesti keelte ringi juhendaja. Kingisepa ja Tõnu Seilenthali eestvedamisel toimusid keeleringis 1980. aastatel kevad- ja sügiskoolid,  üliõpilaste teaduskonverentsid, ettekandekoolitused ning paljud muud teadust populariseerivad üritused.[4] See oli keeleringi tegevuse kõrgaeg.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

V.-L. Kingisepp sündis perre üheksanda lapsena.[2]

Tema abikaasa oli arstiteadlane ja õppejõud Peet-Henn Kingisepp (19362012). Abielust on tal 2 last.[5]

Vana kirjakeele uurimisrühm[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aastal asutati Tartu Ülikooli eesti vana kirjakeele töörühm, mida hakkas juhtima Valve-Liivi Kingisepp ja mille eesmärgiks oli vana kirjakeele korpuse loomine.[6][7] Lisaks Kingisepale kuuluvad uurimisrühma praegu Külli Habicht, Külli Prillop, Carl Eric Simmul ja Liina Pärismaa.[8] Töörühm tegeleb praeguseni tekstikorpuste täiendamise ning kirjakeele vanima perioodi sõnavara ja grammatika uurimisega. Rühm on koostanud ja välja andnud vanade tekstide sõnastikke ning korraldanud teaduskonverentse, nn vana kirjakeele päevi. Viimatisel vana kirjakeele päeval 13.11.2015 tähistati Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva ning esitleti selle puhul juubilari toimetatud raamatut “Heinrich Stahli tekstide sõnastik”.[9]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1978  “Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile” V.-L. Kingisepp, 1. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1978  “Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile” V.-L. Kingisepp, 2. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1984   Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile” V.-L. Kingisepp ja M. Rõigas, Tallinn: Valgus
  • 1988  “Eesti keele harjutusmaterjale TRÜ-sse sisseastujaile” V.-L. Kingisepp,  Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1995  “Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest” V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1997  “Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest” V.-L. Kingisepp, 2. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1997  “Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik” E. Ehasalu, K. Habicht, V.-L. Kingisepp ja  J. Peebo, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 1998  “Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest”  V.-L. Kingisepp, 3. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2000  “Georg Mülleri jutluste sõnastik” K. Habicht, V.-L. Kingisepp, U. Pirso ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2000  “Julius Mägiste 100.” V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
  • 2000  “Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest” V.-L. Kingisepp, 4. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • 2002  “Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika” K. Habicht, V.-L. Kingisepp ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli  eesti keele õppetooli toimetised 22.
  • 2003  “200 aastat eesti keele ülikooliõpet” V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
  • 2010  “Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350” V.-L. Kingisepp, K. Ress ja K. Tafenau, Tartu: Tartu Ülikool

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastal andis Isamaaliidu Rahvuskultuuri Ühenduse žürii auhinna Valve-Liivi Kingisepale kui rahvuskultuuri edendajale.[10]

2013. aastal sai ta riikliku tunnustuse elutöö eest vaimuvallas.[11]

2013. aastal pälvis ta Wiedemanni keeleauhinna. Auhinna sai ta õppejõutöö ja eesti keele uurimise korraldustöö eest ning kauaaegse pühendumise eest eesti vana kirjakeele uurimisele.[1]

Wiedemanni keeleauhinna laureaadina liitus V.-L. Kingisepp 2013. aastal Wiedemanni fondiga (WF), mis kuulub Eesti rahvuskultuuri Fondi (ERKF) allfondide hulka.[12] 4.detsembril 2005. aastal loodud fond on algatatud Wiedemanni keeleauhinna laureaatide poolt ning selle eesmärgiks on anda panus eesti rahvakultuuri, toetades eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.[13]  Kingisepp liitus fondiga pärast Wiedemanni keeleauhinna saamist.[12]

V.-L. Kingisepp on Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige.[14]

2009. ja 2011. aastal toetas Valve-Liivi Kingisepp Maie Paju mälestuseks välja antud stipendiumi fondi, et panustada Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste kunstiga tegelemisesse ja eneseteostusse.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Rein Joamets. "Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Valve-Liivi Kingisepp". Haridus- ja teadusministeerium, 14.02.2013.
  2. 2,0 2,1 Jaak Peebo. "Valve-Liivi Kingisepp– juubilar". (lk 788– 790). Keel ja Kirjandus, nov. 1995.
  3. 3,0 3,1 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus. (2005). "Eesti teaduse biograafiline leksikon 2. köide Kj-M". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 639. 
  4. 4,0 4,1 Külli Habicht; Pille Penjam. "Valve-Liivi Kingisepp 70". Keel ja Kirjandus, nov. 2005.
  5. 5,0 5,1 5,2 "Kingisepp". Tea e-entsüklopeedia. Kasutatud 10.01.2018.
  6. Tiina Hallik. "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". Keel ja Kirjandus, oktoober 2013.
  7. "Vana kirjakeele korpus". Vana kirjakeele uurimisrühm, 2007.
  8. "Vana kirjakeele uurimisrühma liikmed". Vana kirjakeele uurimisrühm, 2016.
  9. "Üritused, mida oleme korraldanud ja millest osa võtnud". Vana kirjakeele uurimisrühm.
  10. Meie Maa: Oma Saar (2006) 18. veebr, lk 2
  11. Kaarel Tarand. "Eesti tänab, riigimehe horoskoop, Krossi auhind.". Sirp, 21. veebruar 2013.
  12. 12,0 12,1 Jüri Valge. "Wiedemanni fond 10". Õpetajate Leht, 4.detsember 2015.
  13. "Wiedemanni fond". Eesti Rahvuskultuuri Fond. Kasutatud 14.01.2018.
  14. "Auliikmed". Eesti Keeletoimetajate Liit.
  15. "Stipendiumifondi toetajad". Lähte Ühisgümnaasium.