Zillertal

Zillertal ("Zilleri org") on org Austrias Tiroolis, kus voolab Zilleri jõgi. See on kõige laiem org Inntalist ("Inni orust") lõunas ja laenab oma nime Zillertali Alpidele, tugevalt liustikega kaetud Alpide osale, kus ta asub. Tuxi Alpid asuvad läänes, samas itta jäävad Kitzbüheli Alpide madalad rohused tipud.

Zillertal on üks turistide poolt enimkülastatud orualasid Tiroolis. Selle suurim asula on Mayrhofen.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Zillertal hargneb Inntalist Jenbachi juures, umbes 40 km Innsbruckist kirdes, kulgedes enamasti põhja-lõuna suunas. Zillertal ulatub Strassi külast Mayrhofenini, kus see jaguneb neljaks väiksemaks oruks, Tuxertal ja hõredalt asustatud niinimetatud Gründe – Zamsergrund, Zillergrund ja Stilluppgrund. Tee peal hargneb veel kaks Gründet ja Gerlostal, mis viib Gerlosi kuruni ja Salzburgi.

Erinevalt teistest Inntali kõrvalorgudest tõuseb Zillertal pidevalt, kuid vaid üsna vähe, ühest otsast teise – vaid umbes 100 m 30 km kohta. Püsiasustus katab umbes 9% Zillertali valla kogupindalast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tuxer Jochi (kuru Wipptali ja Tuxertali vahel) lähedal olid arheoloogilised leiud keskmisest kiviajast. Vanimad asustusjäljed Zillertalis lähevad tagasi illüürlasteni hilisel pronksi- ja varasel rauaajal – hõim Balkani poolsaarel, kelle neelasid baierlased (bajuvaarid).

Varaseimad kirjalikud ülestähendused Zillertalist pärinevad aastast 889, kui Arnulf Kärntenist andis Salzburgi peapiiskopile maa "Cilarestalis". Oru omand jagati piki Zilleri jõge. Isegi täna on see jaotus näha, kui kirikud jõe paremal kaldal on üldiselt roheliste tornidega ja kuuluvad Salzburgi diötseesi, samas kirikud vasakul kaldal on punaste tornidega ja kuuluvad Innsbrucki diötseesi.

1248. aastal omandasid maa Zillerist läänes Tirooli krahvid, samas maad Zillerist idas panditi Rattenbergi isandate poolt aastatel 1290–1380 tagatisena Tirooli krahvidele. 1504. aastal, kui nii Tirooli krahvkonnas kui ka Salzburgi peapiiskopkonnas domineerisid Habsburgid, ühendati Zillertal keiser Maximiliani alla ja pandi Tirooli/Salzburgi ühisvalitsemise alla.

1805. aastal lõpetas Pressburgi rahu Kolmanda koalitsiooni sõja ja sundis Austriat Tirooli Baierile loovutama. Lepingu tagajärjel loeti Zillertal Salzburgi osaks ja jäi seega Austriale. Sellest hoolimata ühines Zillertali rahvas 1809. aasta Andreas Hoferi Tirooli mässuga Zilleri silla lahingus (14. mai). Hiljem sel aastal suruti mäss maha ja Zillertal läks lühikeseks ajaks Baierile, kuni Viini kongressini aastatel 1814/1815.

Kuigi Salzburgi peapiiskoppide suhteliselt leebe hoiak võimaldas nende maadel reformatsioonist alates väikeste protestantismipesade loomist, rõhuti järelejäänud protestante Habsburgide võimu all 19. sajandil karmimalt. 1837. aastal lahkus 437 Zillertali protestanti orust pärast seda, kui neile anti valida, kas loobuda Augsburgi usutunnistusest või emigreeruda Sileesiasse, kus Friedrich Wilhelm III pakkus neile maad ja eluaset Erdmannsdorfi lähedal (nüüd Mysłakowice Lääne-Poolas).

1902. aastal ehitati Zillertali raudtee, mis tänapäevalgi Jenbachi ja Mayrhofeni vahel kulgeb, avades oru, mille majandus tugines varem peamiselt põllumajandusel ja kaevandamisel, kaubandusele ja turismile. Aastatel 1921–1976 kaevandati Schrofeni alpikarjamaade ja Wangli almeni ümber Tuxertali kohal magneesiumkarbonaati (ja hiljem volframit). Rohkem kui 9 km pikka köistee konveierit kasutati maagi transpordiks Zillertali raudtee kaubajaama all orus.

Zillertal oli tuntud oma rändkaupmeeste, "taluarstide" ja laulvate perekondade poolest. 19. sajandi teises pooles kerkisid varjupaigad ja loodi rajad, kui ronimine muutus mass-spordiks. Piirkonna arendamine turismiks algas aastal 1953/1954 Gerlossteini suusapiirkonna ehitamisega (täna Zillertal Arena), millele varsti järgnesid teised tõstukid ja Mayrhofner Penkenbahni avamine aastal 1954. Hüdroenergia kasutamine algas 1970. aastatel.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Saeveski Fügenis ja kaubarong Zillertali raudteel

20. sajandi teises pooles, pärast kaevandamise lõpetamist orus muutus turism piirkonnas domineerivaks majandustegevuseks. 2003. aastal jäid turistid orgu kokku 6 miljoniks ööbimiseks, enamasti talviste spordiürituste ajal. Pärast ühendamisfaasi, kui 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses ehitati tõstukid, on seal orus nüüd 4 suurt suusakeskust ja 3 väiksemat filiaali, koos rohkem kui 170 tõstuki ja rohkem kui 630 km laskumisnõlvadega.

Traditsiooniline põllumajandus – peamiselt kari, meierei ja mõned lambafarmid Alm-karjamaadel – on ikka veel laialdane ja suur saeveski Fügeni külast väljas on märk puidutööstusest, mis mängib samuti olulist rolli. Piirkonna äärealadel on mitu vabrikut. 4 suurt veehoidlat Gründes varustavad veega kokku 8 hüdroelektrijaama, mis toodavad veidi rohkem kui 1200 GWh aastas.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Zillertal on eriti tuntud oma muusikaliste traditsioonide poolest. Näiteks on mainitud mitut rändlaulikute ja orelimeistrite perekonda orust jõululaulu Püha öö levitamisel kogu maailmas 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Üsna hiljuti saavutas bänd Schürzenjäger tohutut edu saksakeelsetes riikides oma Volksmusik ja popi ristandseguga.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Katoliku kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus rahvastikust kuulub katoliku kirikusse, mis mängib sotsiaalkultuurilises elus olulist rolli.

Protestantism[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast reformatsiooni arenes Zillertalis välja elav protestantlik liikumine. Katoliku kiriku poolt oli vaenulikkust, mis lõppes Zillertali protestantide sunnitud väljarändega 1837. aastal. Tänapäeval on mõned väikesed protestantlikud kogudused Mayrhofenis, Jenbachis ja Schwazis.