Jüri Toomepuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jüri Toomepuu (1974)

Jüri Toomepuu (sündinud 27. juunil 1930 Taari talu saunas Väikese Emajõe kaldal Tõlliste vallas Valgamaal) on Eesti poliitik ja USA ajakirjanik.

Ta on tegutsenud ka meremehe, sõjaväelase, lenduri ja lennuinstruktori, süsteemianalüütiku, uurimistööde organisatsiooni juhataja, kinnisvarafirma direktori, Vabariigi Valitsuse eksiilis sõjaministri, Eesti Kongressi saadiku, VII Riigikogu liikme, ajakirjaniku ja kirjanikuna.

Jüri Toomepuu on olnud New Yorgi Eesti Haridusseltsi noorteosakonna, Eesti Üliõpilaskonna USA-s ja Ülemaailmse Eesti Üliõpilaskonna esimees ning ajakirja Alma Mater väljaandja ja toimetaja. Ta on üks Eesti Arhiivi asutajaid USA-s. Ta on valitud ka USA Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmeks. Meremehena Ameerika Ühendriikidesse jõudes lahkus Jüri Toomepuu laevalt, et jääda USA-sse.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ta isa Juhan Toomepuu (1902–1990) võitles 16-aastase vabatahtlikuna Vabadussõjas, lõpetas Tallinna Merekooli ja töötas laeva mehaanikuna, enne Nõukogude okupatsiooni piirivalve vahilaeva m/l Pikker vanemmehaanikuna. Hiljem töötas New Yorgi Rockefeller Centeri õhukonditsioneeri insenerina.Ta kirjutas biograafilise raamatu "Vara-valgest õhtu ehani" (Boreas Publishing House, London, avaldatud Eestis 1995). Ta ema Tiiu Toomepuu, neiuna Laats (1903–1980), lõpetas Valga tütarlaste õpetajate seminari ning töötas lasteaedade juhatajana, hiljem New Yorgis moedisainerina.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Toomepuu õppis aastatel 19371943 Viljandi, Nõmme-Hiiu ja Tallinna koolides. Aastal 1943 põgenes perekond Rootsi, kus ta jätkas kooliteed Göteborgis.

Hiljem USA-s koolitas end New Yorgi ülikooli linnakolledžis (sotsiaalteaduste bakalaureus) ja Alaska ülikoolis, lõpetanud Lõuna-California ülikooli süsteemide haldamise magistrikraadiga.

Toomepuu on omandanud USA armee langevarjuri, erivägede, nn roheliste barettide (Special Forces) lahingu- ja staabiohvitseri, Rangeri, tuumarelvade käsitsemise ohvitseri, lennukite ja helikopterite vanemlenduri ning helikopterite lennuinstruktori oskustasemed.

Üliõpilaspõlves oli ta New Yorgi Eesti Haridusseltsi noorteosakonna, Eesti Üliõpilaskonna USA-s ja Ülemaailmse Eesti Üliõpilaskonna esimees ning ajakirja Alma Mater väljaandja ja toimetaja. Valiti ka USA Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmeks ja oli Eesti Arhiivi asutajaid USA-s.

Ameerika Ühendriikide sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna mitteimmigrandina ei saanud ta USA-s lepinguliselt sõjaväkke astuda, lasi ta end 20-aastaselt vabatahtlikult sundteenistusse määrata, et sõdida 19521953 Koreas jalaväelasena. Ülendati rindel viie kuu jooksul reamehest vanemallohvitseriks, sooritas ajakirjanduse andmeil 150 luurekäiku, umbes 20 neist kolmemehelise luuresalga juhina vaenlase tagalasse.[1] Pärast kaheaastast tegevteenistust astus reservi. Kongressi eriseaduse alusel võimaldati tal lahinguteenete eest saada USA kodakondsus ja ülendus ohvitseriks.

Astus uuesti tegevteenistusse vanemleitnandina 19571960, et õppida sõjaväelenduriks, ja majorina 19661968, et sõdida kommunismi vastu Vietnami sõjas, Esimese Õhuratsaväe Diviisi koosseisus. Kangelaslikkuse eest lahingutes Mekongi deltas autasustati teda USA Erakordsete Teenete Ristiga (Distinguished Service Cross) <>, samuti ordeniga Silver Star. Ta pälvis ka 15 korda Lennu Medali (Flying Medal) ja Vietnami Palmilehega Galantsuse Risti. Talle on antud kaks (kahes sõjas) lahingujalaväelase tunnusmärki (Combat Infantryman’s Badge)*[http://en.wikipedia.org/wiki/Combat_Infantryman_Badge. Ta omandas ka tuumarelvade kasutamise ohvitseri, langevarjuri, erivägede, nn roheliste barettide (Special Forces*[2]) lahingu- ja staabiohvitseri, Rangeri *[3] ja lennukite ning helikopterite vanemlenduri kvalifikatsiooni. Enne langevarjuhüppe tagajärjel vigastada saamist sai ta kolonelleitnandiks.

Ta on töötanud ka New Yorgis ja Itaalia ja Iraani vahelistel lendudel kopteripiloodina ja lennuinstruktorina. Pärast Lõuna-California ülikooli lõpetamist magistrikraadiga töötas ta USA sõjaväe- ja mereväeoperatsioonide süsteemianalüütikuna ning pikemat aega USA armee värbamiskomando uurimistööde ülemana. Selle teenistuse ajal avaldas ja juhendas ta paljusid teaduslikke uurimistöid ja artikleid riigikaitse ja kaitseväe teemadel.

Pärast sõjaväge[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2009–2011, kui ta elas Chicago lähistel, tegutses ta Chicago Eesti Maja täienduskooli Eesti ajaloo õpetajana.

Praegu elab Floridas Tampa lähistel ja tegutseb kirjaniku ja ajakirjanikuna.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus paguluses[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Eesti Vabariigi de facto taastamist teenis ta Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse sõjaministrina. Samal ajal aitas taastada Eesti Vabariigi Kaitseliitu. Tollal asutas ta ka Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Toetusfondi ja oli selle esimees. 1990. aastal valiti ta Eesti Kongressi saadikuks, misjärel ta naasis Eestisse.

Tegevus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Toomepuu organiseeris 1992. aastal esimese sõjajärgse riigikogu valimistel Eesti Kodanike Liidu (parlamendifraktsioon Eesti Kodanik). Riigikogu valimistel kogus Toomepuu 4,6 isikumandaadi jao hääli. Parteidesse ei ole Toomepuu kuulunud.

Pärast Eestisse naasmist on Jüri Toomepuu avaldanud ajakirjanduses kümneid artikleid poliitilistel ja riigikaitse- ning julgeolekuga seotud teemadel. Elas pikemat aega Chicago lähistel, kus ta tegeles Chicago Eesti Maja täienduskooli Eesti ajaloo õpetajana. Praegu elab Floridas. [viide?]

Avaldanud ajakirjanduses ka luuletusi.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Toomepuu on endise Kesk-Florida Eesti Seltsi esimehe USA Armee erukoloneli vandeadvokaat Tõnu Toomepuu vanem vend ja Aldo Toomepuu isa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

2.https://valor.militarytimes.com/hero/4936

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Russell, Oland D.: "Estonian at Front Gets Revenge Against Reds", New York World Telegram, 3. oktoober 1952
  • Eestlasest Korea-veteraan katkestas venelase kõne LRO-s. Teataja, 6. detsember 1953, nr. 16, lk. 1.
  • Fried, Joseph: "Braves Red Fire, Saves Wounded Pilot in Mud", Daily News, 14. september 1967, lk 6C
  • Kirsberg, Georg: "Jüri Toomepuu, Poiss Emajõe kaldalt", Kirjastus Farmosante, 2019, 463 lk

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid ja intervjuusid[muuda | muuda lähteteksti]

http://vorumaateataja.ee/index.php/ee/arhiiv/63-viimased-uudised/2373-jueri-toomepuu-nii-pohjalikult-kui-mart-laar-ei-ole-rahvast-petnud-uekski-jaergnev-valitsus, Võrumaa Teataja, 28. jaanuar 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]