Sõjaväelane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sõjaväelane on sõjaväes (tegevväes) teeniv sõjaväelise auastmega isik[1].

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväelasel on sõjaväeline auaste. Auastmete arv ja nimetused on riigiti erinevad.

Sõjaväelased jagunevad üldjuhul sõltumata riigilistest iseärasustest vastavalt auastmele põhigruppidesse:

Sõjaväelased kannavad teenistuskohuste täitmisel üldjuhul (ei pruugi kanda näiteks luure- ja julgeoleku valdkonnas teenijad) sõjaväe vormiriietust koos ettenähtud eraldusmärkidega.

Üldjuhul on demokraatlikes riikides sõjaväelastel ametialase sõltumatuse tagamise huvides teatud piirangud ühiskondlikus elus (näiteks poliitikas) ja majandustegevuses osalemiseks.

Terminist eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis nimetatakse sõjaväelasi vastavalt põhilise kaitsestruktuuri, kaitseväe, nimele kaitseväelasteks.

Eesti seadustes kasutatakse tegevteenistuses oleva isiku kohta terminit tegevväelane.[2]

Tegevväelane ei tohi:

  1. kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega[3]
  2. kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi.
  3. tegutseda ettevõtjana täisühingus ega usaldusühingus (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018);
  4. kuuluda äriühingu juht-, kontroll- ega revisjoniorganisse (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018);
  5. isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest (Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018).[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 25.05.2014)
  2. Kaitseväeteenistuse seadus § 7, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012
  3. Kaitseväeteenistuse seadus § 123, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012
  4. Kaitseväeteenistuse seadus § 125, Riigi Teataja, Vastu võetud 13.06.2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]