Raasiku mõis

Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Raasiku valda Harju maakonnas.

Ajalugu

Raasiku mõis pärineb keskajast, mil see kuulus Padise kloostrile. 1582. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III truu teenistuse eest kapten Johan de la Blanquele Raasiku koos terve hulga sinna juurde kuuluvate küladega igaveseks omandiks, mille Rzeczpospolita ja Rootsi kuningas Sigismund kinnitas 1594. aastal. 1600. aastal loovutas ooberstleitnant La Blanque mõisa, Pontus de la Gardie, Poola-Rootsi sõja ajal andis Karl IX need alad Adam Schrapferile ja kuningas Gustav II Adolf kinnitas, et tema isa Karl IX andis Raasiku Adam Schrapferile. Vendade De la Gardiede on õigustatud nõudmisel, Raasiku restitueeriti 1612. aastal De la Gardie perekonnale 17. sajandil kuulus mõis De la Gardie suguvõsa esindajaile, pärast Johan De la Gardie surma jagasid väimehed kõik alad nii, et feldmarssal Lennart Torstenson ostis 1641. aastal alad teistelt välja ja sai Raasiku enesele.

Põhjasõja järel, 1724. aastal loovutasid krahv Torstensoni pärijad, Stockholmi õuekohtu nõusolekul Raasiku alad, feldmarssal riigikrahv Adam Taubele (1673–1732) ja kaaspärijaile. 1725. aasta Eestimaa restitutsioonikomisjoni otsusega mõisteti Raasiku ala mõisad, sealhulgas ka Raasiku mõisa Ferseni pärijaile ning 1726. aastal feldmarssal Gustav Adam Taube loovutas Raasiku mõisa Adam Friedrich von Stackelbergile. Vabahärra Karl Adami von Stackelberg müüs 1727. aastal Raasiku mõisa kindral Hermann von Bohnile ja 1747. aastal pärandavara jagamise lepinguga, Hermann von Bohni lesk Katherina von Bohn (sünd von Reutern) (surn. 1746) pärandas Raasiku, Alavere ja Kambi mõisad, oma esimesest abielust alaealisele pojale Georg von Brevernile. Georg von Breverni pärija, tema ema Katharina von Bohn müüs 1767. aastal mõisad Elisabeth von Brevernile (sünd Meiners) (surn. 1741), kellelt päris mõisa, tema tütar Barbara Sophia von Löwenstern (sünd von Brevern) (surn. 1750), ja sellelt poeg Hermann Ludwig von Löwenstern. Eestimaa maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni (surn. 1815) pärand jagati tema eluajal poegade vahel ja Kambi ja Raasiku mõisad sai poeg obristleitnant Woldemar von Löwenstern. Woldemar von Löwensterni pärijad loovutasid Kambi ja Raasiku mõisad, kapten Woldemar Hermann von Löwensternile ainuvalduseks. 1843. aastal müüsid laevastikukapten Hermann Ludwig von Löwensterni (surn. 1836) pärijadKambi ja Raasiku mõisad koos Paenurme ja Antla karjamõisate ning metsatükiga Alavere küljest krahv Karl Sieversile (1795–1873).

1866. aastal asutas krahv Eduard Karl Jakob Sievers (1820–1900) kolm eraldiseisvat Sieversite fideikomissi: Liivimaa kubermangu 1. Läti aladel asuvad Volmari kreisis Matīši kihelkonna Vilzēni mõis, Aloja kihelkonna Stakenberģi mõis koos Puršēni mõisaga. 2. Harjumaa Raasiku, Kambi ja Paenurme koos Topi metsaga. 3. Läänemaa Märjamaa kihelkonna Vana- ja Uue-Kasti koos Uue-Märjamaa maakohaga^[1].

1900. aastal sai fideikomissijärgselt on mõisate omanikuks krahvinna Elisabeth Siversi pärija Helene von Stackelberg (1862–1945) (sünd von Stackelberg). Talle kinnistati Raasiku, Kambi, Paenurme, Vana- ja Uue-Kasti mõisad Märjamaa kihelkonnas. 1899–1919 kuulus mõis Stackelbergidele.

Mõisakompleks

Mõisa peahoone oli 19. sajandi teisel poolel ehitatud kivist ühekorruseline kelpkatusega hoone. Selle ümber paiknes park ja hulk kõrvalhooneid.

1905. aastal mõisahoone põletati ja seda enam ei taastatud.

20. sajandi teisel poolel rajati kunagisse mõisakeskusse Raasiku Elektromehaanikatehas. Püstitati hulk uusi hooneid.

Tänapäeval on peahoonest säilinud vaid vasakpoolne sokliosa, alles on ka mõni ümberehitatud kõrvalhoone.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Viited

↑ Raasiku mõis (Harju-Jaani khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

[1] Raasiku mõis (Harju-Jaani khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[1]