Aruküla mõis (Harju-Jaani)

Aruküla mõis (saksa keeles Arroküll) oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aruküla mõis loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks. 1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks. 1766. aastal sai mõisaomanikuks, Eestimaa rüütelkonna maanõunik ning adrakohtunik Karl Gustav von Baranoff (1713–1796).

Baranoffidele (Peter von Baranoff (1748–1807), Karl Georg von Baranoff (1770–1850), Peter Hermann von Baranoff (1799–1871)) kuulus mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal^[1].

Mõisa viimane omanik enne mõisate riigistamist 1919. aasta maareformiga oli Peter Paul Alexander von Baranoff (1843–1924), kes ise elas Uue-Peetri (Neu-Peterhof) mõisas.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Säilinud mõisahoone valmis Karl Georg von Baranoffi ajal 1820. aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoone juures lisasid ilmekust eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku muudeti hoone väliskuju, lisades hoone keskosale puidust teise korruse.

Mõisa südamest viis Lagedi–Peningi maanteele kaks alleedeks kujundatud teed, mis olid teineteise suhtes täisnurga all. Praeguseni on mõlemad teed küll olemas, kuid suurem liiklus on viidud asfalteeritud edelapoolsemale teele.

1921. aastal alustas hoones tegevust kohalik kool. Aruküla kool asus mõisahoones kuni 1978. aastani, mil aleviku keskel valmis uus koolimaja. Samas toimusid tähtsamad kohalikud üritused ja asus raamatukogu. Mõisa härrastemaja oli ka kuni kohaliku rahvamaja valmimiseni 1939. aastal seltskonnaelu keskuseks, kus tegutsesid puhkpilliorkester ja koorid, tehti näitemängu ja rahvatantsu. 1983. aastal renoveeriti hoone Leonhard Lapini projekti järgi. 1992. aastal kolis nüüd Raasiku vallale kuuluvasse hoonesse Aruküla Vaba Waldorfkool, mis jagab tänapäevani mõisahoonet 1989. aastal loodud Aruküla Huvialakeskusega Pääsulind. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on ka mõisa aida- ja tallihooned.

Aruküla alevik tekkis mõisast põhja poole Aruküla raudteepeatust mõisaga ühendava tee äärde. Tänapäeval on asula kasvanud piki teeäärt mõisahooneteni välja.