Jägala mõis
Jägala mõis (saksa keeles Jaggowal, Jacowall) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.[1] Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Jõelähtme valda.[1]
Jägala oli 1281. aastast Tallinna piiskopi mõis. Rootsi ajal läks mõis Rootsi krooni valdusse, seejärel oli valdus läänistatud eri perekondadele (Kursell, Bielke, De la Gardie ja Scheiding).[2] Mõisat on esmamainitud 1424. aastal.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]16. veebruaril 1424 kinkis Taani aadlidaam Elsebe Podebusk, kes oli pärinud oma abikaasa Albert Andersen Hageni maavaldused Põhja-Eestis, mõisa koos Jägala külaga (kokku 17 adramaad) Pirita kloostrile. Lisaks sai klooster Podebuskilt Vandjala küla ja kolmandiku Kostivere külast ning hiljem osa Lagedi külast.[3] Hiljemalt 1469. aastal müüs klooster Jägala veski ja mõisa maha, kuivõrd kõnealuse aasta 18. oktoobril pantis Goldeke Bremen oma vennale Hans von Bremenile.[4]
1594. aastal doneeris Rootsi kuningas Karl IX Jägala mõisa teenistuse eest Heinrich Kursellile, mis hiljem aga tagasi võeti ja Tallinna lossi alla sai.
1621. aastal doneeris Rootsi kuningas Gustav II Adolf Harju-Viru õiguse järgi mõisa krahv, Rootsi riiginõukogu liige, riigimarssal, Liivimaa kuberner Jacob De la Gardiele. 1641. aastal vahetas Eestimaa kuberner Philip Scheiding selle, De la Gardiega Rootsis asuva Arnö mõisa vastu. 1663. aastal kuulus riigikrahv, Tallinna ja Eestimaa kuberner Philipp Scheidingi (surn. 1646) lesk Catharina von Luhrenile. 1678. aastal vabahärra, Tartu õuekohtu president, Tallinna asehaldur Johan Christopher von Scheidingile. mõisate reduktsiooni ajal 1684 mõis redutseeriti, kuna kunagine mõisate vahetusleping polnud reduktsiooni tõttu kehtiv ja 1686 anti rendile oberst parun Bernhard Otto von Lievenile. 1702. aastal anti mõis 12 aastaks riiginõunik krahv Lievenile rendile. 1716 aastal anti mõis rendile Johann von Uexküllile. 1720. aastal anti mõis Adam Johann von Uexküllile.
1726. aasta Eestimaa Ülemmaakohtu ja 1726 Venemaa kerisririigi Senati käsuga 28.02.1723 restitutsioonikomisjoni otsuse üle, tunnisti Jägala de la Gardie pärijate omandiks. 1731 müüdi Jägala kindral Hermann Johann von Bohnile. Tema lese Katherina von Bohn (sünd von Reutern) (surn. 1746) - kelle esimene abikaasa oli olnud maanõunik Hermann von Brevern) päranduse jagamisega langes Jägala ja Ülgase brigadir Adam Ludwig von Brevernile. Alates 18. sajandist kuulus mõis pikka aega Brevernitele.[1]
Mõisa väike barokne peahoone, mis ehitati arvatavasti aastatel 1750–1780[1], on säilinud.[1] 1920. aastatest kuulub mõisasüda Eesti sõjaväele.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 Jägala mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 25.10.2015)
- ↑ Jägala mõis (Jõelähtme khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Rajamaa, Ruth (2018). Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607. Argo, lk 226. ISBN 978-9949-607-55-6
- ↑ Rajamaa 2018, lk 229.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Jägala küla
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jägala mõis Eesti mõisaportaalis
- Jägala mõis (Jõelähtme khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Jõelähtme
Mõisad: Jõelähtme mõis | Jägala mõis | Kallavere mõis | Kose mõis | Kostivere mõis | Maardu mõis | Nehatu mõis | Rummu mõis | Saha mõis | Viimsi mõis | Väo mõis