Varangu mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Koeru kihelkonna (sks. Warrang) mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata Varangu mõis (Haljala) (sks. Wrangelshof).

Mõisa peahoone

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795 von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja autorit Johann Heinrich Bartholomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824-27) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833-41) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 19091918 graafik Eduard Viiralt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]