Varangu mõis

See artikkel räägib Koeru kihelkonna (sks Warrang) mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata Varangu mõis (Haljala) (sks Wrangelshof).

---

Mõisa peahoone

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.

Mõisakompleks

Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795. aastal von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja arhitekti Johann Heinrich Bartholomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Mõis kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824–1827) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833–1841) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja seda on hakatud restaureerima.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 1909–1918 graafik Eduard Viiralt.

• 
  Mõisa sisevaade
• 
  Mõisa sisevaade
• 
  Mõisa sisevaade

• 
  Tõllakuur
• 
  Ait
• 
  Valitsejamaja

Välislingid

• Varangu mõis, Eesti mõisaportaalis