Varangu mõis (Haljala)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.[1]

Varangu mõisa peahoone
Varangu mõisa valitsejamaja
Varangu mõisa valitsejamaja
Varangu mõisa valitsejamaja

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis rajati 1652.[2] Mõis oli pikka aega tema rajanud Wrangellide perekonna käes, hiljem Ungern-Sternbergide perekonna käes. Aastal 1855 läks mõis Magnus Georg von Luederi kätte, ja tema viimane omanik oli Alexander von Lueder.[3]

Kirjandusteadlase Helmi Aspeli poolt suvel 1931 kogutud suulistes lugudes Haljala kihelkonnast kirjeldatakse nii vanemat kui nooremat mõisaomanik von Luederit karmina ja õelana, kes mitmel juhul talurahvast relvadega ähvardas.[4]

Mõisa viimane omanik oli Anna Marie Amanta von Benckendorff (1887–1972).

Eesti NSV ajal oli peahoones kuni 1960ndate keskpaigani kool, seejärel Õitsengu kolhoos ja Järvamaa Metsamajand.

1997. aastal ostis Varangu mõisa Per Martin Tvengsberg[5]

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Varangu mõisa peahoone[6] on aastal 1918 toimunud tulekahju tagajärjel varemetes. Säilinud on 19. sajandil ehitatud kivist kahekordne valitsejamaja[7], ait[8], tallid, karjalaut, viinavabrik, sepikoda, tõllakuur[9], kuivati. Mõisakomplekti kuulub ka väikese pargi keskel asuv 1895 ehitatud kivikabel.[3] Mõisaansambel kuulub ühte rühma Liigvalla, Salla, Väätsa jt. naabrusesse jäävate, arvatavalt Tartu arhitekti ja ehitusmeistri J. H. B. Waltheri projekteeritud mõisahoonetega.

Varangu mõisa valitsejamaja hoones elas graafik Eduard Wiiralti (1898–1954) isa Anton Wiiralt, kes oli alates 1909 aastast Varangu mõisavalitsejaks.

Varangu mõisa park[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Varangu mõisa park

Varangu mõisa park[10] on keskmise suurusega (ca 7 ha) regulaarelementidega vabakujunduslik maastikupark. Pargi kujundab härrastemaja ees paiknev avar muruväljak mida, kolmelt küljelt raamivad ehitised, kolmandalt maanteeäärsed okas- ja lehtpuurühmad. Viimaste vahelt avanevad vaated maastikku, härrastemaja esise esiväljaku teedevõrk ei ole säilinud.

Mõisapargi põhiosad jäävad härraste- ja valitsejamaja taha, ulatudes nõos asuva, nüüdseks soostunud allikajärveni, millest saab alguse Preedi jõgi. Kunagisele paisutatud tiigile oli orienteeritud kogu pargi kujundus. Peahoone keskteljelt avanes lai vaade paisjärvele, enamik pargist oli vabaplaneeringuline, liigendatud serpentiinina looklevatest teedest, kontrastselt rühmitatud puudegruppidest ja ilupõõsastest. Varangu mõis oli ühendatud 3 km pikkuse sihi abil Liigvalla mõisaga[11].

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Varangu mõisa kalmistu

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016)
  2. Varangu mõis (Haljala) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 15 mai 2021)
  3. 3,0 3,1 "Varangu mõis. Inventariseerimine". Kultuurimälestiste riiklik register. 18. aprill 1977. Vaadatud 15. mai 2021. {{netiviide}}: eiran teksti "Arhiivimisurl" (juhend)
  4. Aspel, Helmi (2004). "Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel". Ell Vahtramäe (toim). Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast. Tartu: Haldjas.folklore.ee (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond). ISBN 9949418364.
  5. Norralasest vanahärra taastab pensioniraha eest Varangu mõisa, https://virumaateataja.postimees.ee, 6. oktoober 2016
  6. Varangu mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.12.2021)
  7. Varangu mõisa valitsejamaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.12.2021)
  8. Varangu mõisaait kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.12.2021)
  9. Varangu mõisa tõllakuur kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.12.2021)
  10. Kaitsealune ala või üksikobjekt: Varangu mõisa park (KLO1200340), eelis.ee
  11. Varangu mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 31.12.2021)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]