Mine sisu juurde

Haljala Kool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Haljala Gümnaasium)
Haljala Kool
Haljala Kool enne uue maja valmimist
Asutatud 1687
Kooli tüüp põhikool
Direktor Ivo Tupits
Õpilasi 280
Klassikomplekte 16
Õpetajaid 38
Koolipersonal 11
Asukoht Haljala, Haljala vald
Aadress Rakvere mnt 10
Deviis Kaua ela, palju õpi
Koduleht kooli koduleht
Jüriöö jooks

Haljala Kool on põhikool Lääne-Viru maakonnas Haljalas. 2017. aastani kandis nime Haljala Gümnaasium.

Kooli direktor on Ivo Tupits.

Rootsi-aegne kihelkonnakool (1687–1703)

[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala kool on kogu Virumaa vanim kool, kuuludes ühtlasi Põhja-Eesti 11 vanima kooli hulka, mis rajatud B. G. Forseliuse eluajal ja tänu temale.

1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Forseliuse seminari kasvandik Jaak, noormees, kellest sai Haljala esimene koolmeister ja koolile alusepanija. 18 poissi, kes olid pärit kihelkonna 14 mõisast, alustasid õppimist eestikeelses rahvakoolis. Õpiti lugemist, katekismust ja kirikulaulu. Esimene õppeaasta kestis kolmekuningapäevast lihavõtteni, s.o umbes 3 kuud. Esimese koolimaja asukoht Haljalas pole teada, ent võib oletada, et see polnud kaugel kirikust.[1]

XVIII sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

1703. aastal rüüstasid Vene väed kogu Haljala kihelkonna. 1710.–1711. aastal hävitas katk 80% Haljala rahvastikust. Põhjasõja lõppedes üritati rahva harimist jätkata. 1729. aastal saabus Haljalasse Ungaris sündinud ja Saksamaa ülikoolis Halles õppinud Georg Sabler, kelle eestvõttel ehitati kirikumõisa maale uus koolimaja. Koolmeistriks sai Zacharias Freywald. Kooli uueks sünniks võib nimetada 1730. aastaid. 1738. aastal töötas kihelkonnakool edukalt ja seal õppis 16 noorukit. Pärast pastor Sableri surma 1740 hakkas kooliõpetus allamäge minema.[2]

Idavere vallakool (1847–1919)

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Haljala Kooli otsene eelkäija on 1847. aastal tööd alustanud Idavere vallakool. alates 1847. aastast on Haljalas kool vaheaegadeta töötanud. Kool alustas tegevust selleks kohandatud talumajas, mis asus Veskijärve läänekaldal. Idavere vallakooli esimene koolmeister oli Mart Hirtentreu, kes oli iseõppija ning polnud käinud üheski õpetajate seminaris. Sellele vaatamata pidas ta ametit 23 aastat – kauem kui ükski teine Haljala koolijuht.

1870. aastal asus koolmeistriks Jüri Pihlak. Koolikohustuslikke lapsi oli siis 58, kuid igapäevaseid kooliskäijaid 21.

1876. aastal sai koolmeistriks Johan Möller, kes oli ametis 17 aastat. 1877. aastal valmis uus koolimaja Veskijärve vastaskaldale, tänapäeva Haljala rahvamaja kohale. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust, piiblilugu ja kirikulaulu. Koolmeister Möller oli üks viimaseid, kes lastele vajaduse korral vitsanuhtlust andis. Vene keel sunniti kohustuslikuks õppekeeleks.

1893. aastal oli koolmeistriks Georg Masing, kes oli ka Rakvere linnas koolmeister. Masing oli õpetaja, kes õhutas kõnelema eesti keelt.

1896. aastal sai Idavere koolmeistriks Carl Tiganik, kes muutis oma perekonnanime Aleksandroviks. Kui koolis toimusid teadmisteproovid, saatis ta rumalamad õpilased sel päeval koju, kontrollijate ootamatu tuleku korral pani kehvemate oskustega õpilased kööki või käimlasse kinni. Nii suutis ta koolist parema mulje jätta.[3]

Haljala Algkool (1919–1944)

[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgu said Eesti Asutava Kogu otsusega koolidest 4-klassilised õppeasutused, 1920. aastast kehtestati 6-klassiline tasuta koolikohustus, mis kehtis 8.–16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Haljala kool käis uuendustega ühte sammu ning senisest 3-klassiliselt koolist sai Haljala Kõrgem Algkool, 1925. aastal Haljala 6-klassiline Algkool. Õppeaastal polnud alguspäeva ja see erines aastati. Haridusministeerium andis teada, kas kooliaasta algab septembris või oktoobris. Gustav Kaasik, järgmine Haljala koolmeister, kes on seotud kogu 1920. aastate kultuurieluga Haljalas, pidi vägikaigast vedama nii mõnegi taluperemehega, kes lapsi õigel ajal kooli ei lubanud.

Kooli kasvamisega kaasnes ka ruumipuudus ja kooli juurdeehituse. Kui augustis 1922 kasvasid palgipuud veel metsas, siis 3. detsembril toimus juba juurdeehitise sisseõnnistamine. Päev oli suursündmus kogu vallarahvale. See oli koolimaja, mida mäletavad oma koolina paljud põlvkonnad.[4]

Haljala 7-klassiline Kool (1944–1961)

[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala koolimaja oli 1944. aasta sügisel rüüstatud, sõda oli teinud oma töö. Koolimaja aknad olid puruks pekstud, mööbel lõhutud või ära köetud, ahjud purunenud. Kadunud olid tööriistad, õppevahendid ja suur osa arhiivist. Kadunud oli sõjakeerises ka õpetajaskond. Direktoriks määrati Otto Salm ja 1. novembril 1944 alustas Haljala kool masendavates oludes taas õppetööd. Õpilasi oli 177, õpetajaid 8 ja kooliteenijaid 3. Taas oli päevakorras ruumipuudus. Kahes toas õppis korraga neli klassi ning ühes klassiruumis andsid tundi korraga kaks õpetajat. 1945. aastal sai kool enda kasutusse Nõukogude võimu riigistatud kaupmees Laane maja, kuhu paigutati kolm klassi. Kui ehitati lisaks teine korrus ja lisandusid uued õpperuumid, toimis see maja 20 aastat.

Õppetöö toimus kuuel päeval nädalas. Õpikud tuli õpilastel soetada oma raha eest. Kirjutati sulepea ja tindiga, mida hoiti suurtes pudelites õpetajate toas ning tavaliselt korra nädalas valas korrapidaja-õpilane sealt iga õpilase isiklikku tindipotti. Eksamid algasid juba 4. klassis ja neid oli palju – 4. klassis kuus, 6. klassis kaheksa, 7. klassis kümme.[5]

Haljala 8-klassiline Kool (1961–1982)

[muuda | muuda lähteteksti]

1963. aastal tuli Haljala koolijuhiks Enn Kreek, kelle julgustükiks sai uue koolimaja ehitamine. Tollal oli uute koolimajade ehitamine seadusega keelatud, tohtis teha vaid juurdeehitusi. 28. mail 1966 helises vanas koolimajas viimast korda koolikell, et kutsuda lapsed 1. septembril uude, kahekorruselisesse avarasse majja. Võimlat koolil polnud, kehalise kasvatuse tunnid toimusid kooli koridoris ning segasid klassides õppijaid. 1971. aastal sügisel avati uus kooli internaat, mis oli üks Rakvere rajooni kaasaegsemaid. 1982. aastal tehti ümberkorraldused ja internaadimajja paigutati ka neli klassiruumi. 1978. aasta kevadel algasid kooli võimla ehitustööd. See suurejooneline ehitis valmis 1982. aastal ning kujunes ehitiseks kogu Rakvere rajooni tarbeks.

1. juunil 1969 tähistas kool oma 280. aastapäeva (eksiti kahe aastaga). Võimuinstantsid olid aga selle tähistamise vastu, sest Eesti ajaloos ei saanud olla midagi positiivset enne aastat 1710, kui Eesti ühendati Vene tsaaririigiga. Vaatamata edukale ja õnnestunud peole eirasid ka ajalehed seda sündmust. See sündmus andis tõuke Haljala kooli ajaloo uurimiseks.[6]

Haljala Keskkool (1982–2001)

[muuda | muuda lähteteksti]

1982. aasta sügisel avati Haljalas 9. klass ja koolist sai Haljala Keskkool. Esimene lend kinkis koolile 1985. aastal viimase koolikella kõlades kunstnik Eve Sisa kavandatud koolilipu. 1987. aasta aprillis tähistas kool oma 300. aastapäeva. Enam ei jäänud tähtis sündmus kajastamata, sest tegu oli ju Eesti ühe vanema kooliga. 1992. aastal paigutati koolimaja ette ka mälestuskivi kinnitamaks, et Haljalas on haridust jagatud 1687. aastast.

Kuna 1966. aastal ehitatud koolimaja arvestas 8 klassikomplekti vajadusega, kerkis taas päevakorda ruumikitsikus. Esialgu võeti abinõuna kasutusele internaadi- ja võimlaruumid, kuni 21. septembril 1986 alustati uue koolimaja ehitamist. Komisjon võttis maja vastu detsembris 1988, pisemad sisetööd veel jätkusid. Kool sai juurde söökla, aula, garderoobid, lasketiiru, klassiruumid, õpetajate toa, direktori kabineti, rõdu jms. 1. septembri 1989. kooliaasta avaaktus oli tavapärasest pidulikum ja suurejoonelisem.

Haljala Gümnaasium (2001–2017)

[muuda | muuda lähteteksti]

1993/1994. õppeaastal hakati Haljalas kõnelema sellest, et kool võiks muutuda gümnaasiumiks. Kuid vastuargumente oli kaalukaid – liialt kulukas sümboolika asendamine, sisulist erinevust ei leitud ning pelgalt sildivahetust ei soovitud. Kaheldi, kas ollakse valmis astuma kvalitatiivselt kõrgemale astmele. Koolijuht Henn Altmäe otsustas jätkata vana nime all. Kui ta 1999. aastal juhtimise nooremale inimesele usaldas, toimus ka muutus koolielus. Uue direktori Kaido Kreintaali juhtimisel sai 2001. aastal keskkoolist Haljala Gümnaasium. 1. septembril 2001 pühitseti sisse ka Haljala Gümnaasiumi uus koolilipp, vana leidis väärika paiga Haljala koduloomuuseumis.[7]

Haljala Kool (alates 2017)

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2017. aasta sügisest on Haljalas põhikool. Kooli nimi on Haljala Kool.[8]

Rootsi-aegse ja 18. sajandi kihelkonnakooli asukohast ei ole midagi teada, kuid võib oletada, et see ei olnud kaugel kirikust kui kihelkonna südamest ja hariduselu eestvedajast. 1847. aastal rajatud Idavere vallakool tegutses esialgu selleks puhuks kohandatud, kuid tänapäeval hävinud talumajas Maheda järve ääres. 1876. aastal ehitati eraldi koolimaja järve vastaskaldale, tänapäeva Haljala rahvamaja kohale; koolimaja ühes tiivas oli ka Idavere vallamaja. 1922. aastal tehti hoonele põhjalik juurdeehitus, millega sai kauaaegse näo nn Haljala vana koolimaja. Haljala vanas koolimajas töötas kool 1966. aastani, mil valmis uus ja kaasaegne koolimaja sootuks uues asupaigas - kunagise köstri- ja leerimaja (ehitatud 1845-1846) küljes. Tänapäeval on selles valges kahekordses majas Haljala Kooli algklassid. Vana koolimaja seisis pooltühjana kuni 1979. aastani, mil see rahvamaja ehitustööde tõttu lammutati.[8]

1989. aastal, kui avati moodne juurdeehitus, sai kool oma kõige tuttavama ilme, mis õigupoolest moodustab suurema osa Haljala Kooli mitmejärgulisest (valminud 1845–1989) ehitisest.[8]

2013. aastal tuli tollane Haljala vallavanem Leo Aadel välja mõttega uuest koolihoonest. 2017. aasta varasuvel selgus, et Haljala Kool sai põhikoolivõrgu kaasajastamise toetuse summas 2,6 miljonit eurot. Plaaniti vana hoone lammutada ning ehitada asemele väiksem, innovaatilisi lahendusi kaasav koolimaja. Valla vahendeid taheti kasutada ka spordihoone ehitamiseks. 2020/2021. õppeaasta lõpul liikus koolipere asenduspindadele, et saaks vana koolihoonet lammutama ja uut ehitama hakata. 2021/2022. õppeaastat alustati neljas asukohas – vallamajas, noortekeskuse majas, rahvamajas ja lasteaias.[8]

Vanalinna Ehitus ja Haljala Vallavalitsus sõlmisid Haljala koolimaja rajamiseks aadressil Rakvere mnt 10 ehitustööde töövõtulepingu 21. aprillil 2021. Lepinguobjektiks oli Haljala alevikku uue koolihoone ja võimla ehitamine, samuti köstrimaja ümberehitamine raamatukoguks ning endiste hoonete lammutustööd koos muude uute hoonete ehitamiseks vajalike töödega. Ehitustööd valmisid 2023. aasta talvel ja 2021/2022. ja 2022/2023. õppeaasta esimese ja teise trimestri asenduspindadel olnud õpilased said uues koolihoones õppima hakata 8. märtsil 2023 aastal.[9]

Koolmeistrid/direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Õpetaja autähis

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta kevadel algatas Haljala Gümnaasium mõtte püstitada Haljalasse ausammas Eesti õpetajale. Idee autor oli Rainer Eluri. Autähis keskendub kooliõpetajale, kes kannab eestluse ideed ja on paikkonna vaimsuse kujundaja. Haljala Gümnaasium kui Virumaa vanim kool soovis võtta endale kohustuse hoida Eesti hariduselu ja õpetajaskonna järjepidevust. Autähis avati pidulikult 5. oktoobril 2012.[10]

  1. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 9–12. VR Kirjastus.
  2. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 13. VR Kirjastus.
  3. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 15–25. VR Kirjastus.
  4. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 26–44. VR Kirjastus.
  5. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 45–59. VR Kirjastus.
  6. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 60–81. VR Kirjastus.
  7. "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002, lk 82–96. VR Kirjastus.
  8. Siirdu üles asukohta: 8,0 8,1 8,2 8,3 Ajalugu. Haljala Kooli veebisait.
  9. Uus koolihoone. Haljala Kooli veebisait.
  10. https://web.archive.org/web/20131218030524/http://eestiopetaja.haljala.ee/ Eesti Õpetaja Autähis
  • "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002. VR Kirjastus.
  • "Hariduselu Haljalas. Aastasada piltides". Haljala, 2012. VR Kirjastus.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]