Ferdinand Pettai
Ferdinand Pettai (12. mai 1888 Kaagjärve vald – 20. jaanuar 1976 New York) oli eesti näitleja ja näitejuht.
Ta lõpetas Valga linnakooli, õppis aastatel 1908–1910 Peterburis A. Zaslavski muusika- ja draamakoolis L. Suvorini juures laulmist, täiendas end aastatel 1922–1923 Berliinis ja Pariisis.
Ta mängis aastatel 1910–1912 teatris Vanemuine, aastatel 1912–1913 Peterburi eesti seltsides, aastatel 1913–1914 teatris Endla, aastatel 1914–1915 teatris Säde ja aastatel 1915–1931 teatris Vanemuine. Aastatel 1931–1934 oli ta Haridusliidu näitekunstikonsultant, aastatel 1934–1935 oli ta Narva Teatri juht, aastatel 1936–1938 teatri Säde juht ja aastatel 1938–1943 Võru teatri Kannel juht. Ta lavastas ka operette.
Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt aastal 1950 USA-sse.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg on elektroonikainsener Raul Pettai, pojapoeg politoloog Vello Pettai.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1936 Eesti Näitlejate Liidu kuldrinnamärk
Rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1910 Henrik Ibsen "Seltskonna toed" (Voegeland)
- 1911 Hermann Sudermann "Jaanituli" (Plötz)
- 1915 Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (Muru Mikk)
- 1916 Nikolai Gogol "Revident" (Dobtšinski)
- 1916 August Kitzberg/Juhan Simm "Kosjasõit" (Lõoke)
- 1921 Ferenc Lehár "Krahv Luxemburg" (Basil)
- 1922 August Kitzberg/Juhan Simm "Kosjasõit" (Lõoke)
- 1926 August Kitzberg/Juhan Simm "Kosjasõit" (Lõoke)
- 1927 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Dovre-vana)
- 1928 Shakespeare "Hamlet" (Guildenstern)
- 1930 Charles Dickens "Kilk koldel" (Kaleb)
Lavastusi
[muuda | muuda lähteteksti]- 1925 Valter Bromme "Marion"
- 1925 Oskar Strauss "Viimne valss"
- 1934 Pal Abraham "Viktooria ja tema husaar"
- 1936 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis"
- 1936 August Mälk/Andres Särev "Õitsev meri"
- 1937 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised"
- 1939 Maria Jotuni "Mehe küljeluu"
- 1940 Maksim Gorki "Vassa Železnova"
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000